marre.etsy.com

Äratasin oma veebipoekese jälle ellu. Tulge aga uudistama.

P.S. Kui midagi, mida väga tahate, tundub kallivõitu, andke aga teada. Vaatame, mida teha saab :)

lilleline

Jaanipäevajärgsel unisel päeval käisin Siretil külas teda kiusamas ja voolisin valmis sellise kee. õhtul ajasin kõik ilusti tamiili otsa ka ja saigi valmis. lilled on savist, ei ole lapse käega joonistatud vildikaga. ma siiani usun, et kui ma tahaksin, tuleksid asjad sümmeetrilised ka, aga ma ausõna ei ole siiani veel kordagi tahtnud :)

komplektis ikka kõrvarõngad ka. sama lillelised

kolm korda võite arvata, kes keset võtteplatsi magama end sättis. selleks hetkeks oli juba rahu majas, enne oli ta oma käpakestega püüdnud kaelakeed ära virutada ja nahka panna.

Helesini

sellised kõrvarõngad lähevad ühes pulmas pruutneitside kõrva. varsti teen veel mõned paarid, milles samasugused helesinised südamed –ainsad asjad, mis tellija ette andis – ja ka hõbedased lainetavad rõngad. täitsa põnev on erinevaid vorme ja materjale omavahel kokku sobitada nii, et ilus ka oleks :)

Valge siiruviiru

pärlmuttervalge ja läbikumav valge polümersavi kokku miksituna jätab mõnusa reljeefse mulje, mida pildile raske saada. aga siiruviirusid ju näete, eks. need ebamäärase kujuga helmed on ka minu tehtud. selliste ebamääraste chipside idee meeldib mulle, kavatsen veel katsetada. üks oranz sarnase ideega kee on juba valmimas.

Haanja käimismaraton

Jaa, ma osalesin maratonil! Haanja käimismaraton, 30km marsruudil Haanja - Rõuge - Kubija – Võru. Nii kui kuulsin, et selline asi toimub, otsustasin, et tuleb minna. Ma pole kunagi millelgi sellisel osalenud, nii et ma üldse ei kujutanud ette, kas ma vastu ka pean. Igatahes said kepid kaasa pakitud, seljakotiga kuivad riided kaasa ja minekut. Tõiv oli nii kena ja tuli mulle sohvriks ja kaaskäijaks.

Ootamatult ilus ilm oli, eelmised päevad ja ilmateade tõotasid ainult koerailma, aga hommikul sadas ainult päikesepaistet ja kuiv ilm püsis kuni… stardini. Vahetult enne starti tegi hoovihm oma töö ja külastas meid veel mõne korra, aga üldiselt paistis päike ja oli täiesti mõnusalt paras jahe temperatuur.

Alustasime ikka mõnusalt tempokalt. Peamiselt selleks, et ära põgeneda seljataga põrgulikku kolinat tegevate vastu asfalti klõbisevate keppide eest – no ei olnud neil kummiotsi otsas. Ja minu arvates jätkus tempokust terveks viieks tunniks ja viieks minutiks. Kusagil 12.ndal kilomeetril, pärast esimest punkti, kus lubatud-oodatud energiabatooni ja spordijoogi asemel saime plasttopsitäie vett, hakkas küll ärakustumine tulema. ei teagi kas pettumusest või tõesti kurnatusest. Aga mind päästsid kaasavõetud glükoositabletid. Uskumatu, mida üks valge pulber teha võib! See mind ilmselt lõpuni välja vedaski. Nii kui jaks otsa saama hakkas, panin jälle tableti suhu. Suur aitähh tarkadele soovitajatele!

Ülejäänud rada läks valutult. No mitte päris sõna otseses mõttes. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas mu teadvusesse erinevaid alakeha osasid jõudma. nagu anatoomia tund. ooo, mul on tuharad! ooo, säärel on eespool ka lihased? ahaa, reie tagaküljed. aga üldiselt pidasid nad kõik ennast kenasti üleval.

Ja kui imeilus ikka see Haanja ja Võru kant on! Rada viis läbi metsade ja üle heinamaade, kohati ka maanteed pidi. nägime nunnusid talusid ja ilusaid kirikuid. üle prahi oli muidugi Ööbikuorg, kuigi mu pettumus oli suur, sest ma ei näinud ühtegi jaanalinnufarmi elanikku. Sinna peaks uuesti minema – neid suuri kanu uudistama, aga ka Ööbikuorgu jalutama ja pilti tegema. fotokat ma sel korral targu kaasa ei tarinud.

nii et igati kordaläinud üritus. ja rahulolu iseendaga on ka suur. lihtsalt et ma hakkama sain ja päris viimaseks ka ei jäänud. Kuigi osalejatel tekkis kahtlus raja pikkuse osas, tundus sammude ja aja järgi pigem nagu 25km. Samme tuli 43 000. nelja päeva normi jagu. nüüd võiks nädal aega jalad seinal vedeleda. ja ausalt, kartsin, et nii lähebki ja järgmisel päeval ma voodist ei tõuse. aga üllataval kombel polnud häda mitte midagi. suured varbad, mis tossu sisse pika käimise peale enam ära ei tahtnud mahtuda, olid tiba hellad, aga lihased täitsa ok. täna on naaatukene rohkem lihased kanged, aga miski ei ütleks, et ma üleeile 5 tundi kepikõndi tegin.

augustis on Lahemaa kepikõnni maraton. 42 km. :)

pulmad

Muidu ei teakski, et inimesed ikka abielluvad, aga pulmadega seotud tellimusi tuleb ikka aeg-ajalt. No võibolla teaks muidu ka. Aga need kõrvarõngad on ühele pulmakülalisele. Kleidiga sobivas toonis kenasti. Ta ise tõi ühe pika kee, mille lammutamise ja väikese näputöö tulemusel valmisid kõrvarõngad ja lühike kaelakee. ülejäänud pärlid sain omale. nii et igati aus tehing :)

nii palju siis murulaugust

Aednik on usin, kuid pisut liialt ekstreemsete töövõtetega

Meresinine

Selline lopsakas ja värviküllane ehtekomplekt. Teinekord on meri nii sügavsinine küll, eks. Tahaks juba päikest, merd ja suvepuhkust, et varbad liiva sisse pista ja merekohinat kuulata. Õhk on juba nii kevadiste õite lõhna täis.

ah, ja mageveepärlid - küll need on ilusad! ma võiks mageda vee sisse ka oma varbad pista, kui vaid neid pärleid saaks püüda. njaaa, pärlipüüdjaks olla võiks…

ohjumal, võtke nüüd see Karavani laul mu peast ära!

liivakarva merekarp

Üsna märja liiva karva, kas pole. Sellise liiva karva, millest liivalosse ehitatakse. Neid helmeid nimetataksegi liivakiviks, sünteetiliseks liivakiviks. Sätendavad ja helgivad ilusasti küll. Polümersavi ripats näeb peaaegu täpselt samasugune välja. Ripats sai valmis juba vägaväga ammu. Pärlikee lükkisin ühe väsitava tööpäeva lõpus unise peaga. Ise olen rahul. Aga nii mõnusatest helmestest ongi raske mitteilusat asja teha.

kuidas seletada karule surnud jänese etendust

mul on hea meel, et saan oma teatrikogemuste nimekirja kanda toreda pealkirjaga toreda No-teatri etenduse "kuidas seletada surnud jänesele pilte". emotsioone on palju ja kirja panna neid raske.

kuna tegu pole jällegi lihtsa ja traditsioonilise lineaarselt lugu jutustava teatriga, proovisin lugeda seda, mida mujal kirjutatakse - noh et aru saada, mis seal siis (veel/tegelikult) oli. ei ole mina nõus nende artiklitega, mis kultuuriministrit kehastavale Maarika Vaarikule keskendus. oli jah väga Laine Jänese moodi ja justnagu pilas ka, aga see oli ainult üks liin ja sugugi mitte kõige põnevam, kuigi ilmselgelt kõige selgem ja arusaadavam osa etendusest. pluss Vaarik on tõeliselt särav ja sobib sellesse seltskonda ideaalselt.

ülejäänud etendus oli (väidetavalt? osaliselt?) improvisatsioon, etüüdikesed, mis kordamööda ajasid kas kõva häälega naerma või sundisid mind unega võitlema. ausalt, pea tegi ühe pikema performance ajal korra juba nõksaki. aga naernud pole ma tõesti teatris ammu nii palju, tõsiselt mõnus. huumor peitub sageli pisiasjades, imeväikestes pilkudes või zestides, täiesti üleliigsetes ja mõttetutes fraasides, ajuvabas puntratantsus. übernunnud karvased jänesed vaatamas maalinäitust võib olla hüsteeriliselt naljakas - kuigi nad ei tee tõesti muud kui vaatavad näitust. nunnumeeter täiesti põhjas.


pressifoto: Ene-Liis Semper

kappa kusemise võistlus etenduse lõpus rikkus küll etenduse üldmuljet. ma võin õrnalt aduda, mis selle mõte seal oli, aga ikkagi tiba labasevõitu oli. eriliselt ei vaimusta mind ka ühe meesnäitleja ekshibitsionistlikud kalduvused. Rambos jooksis ta ka alasti ringi. sel korral kandis ta ühte pikka musta sokki, aga mitte jalas.

huvitav oli jälgida kuidas me ees istunud vanemas eas soliidne proua etenduse jooksul raputas etteheitvalt pead, surus huuled kriipsuks, ei naernud pea üldse ja väitis kaaslasele, et ruumis pole üldse õhku. lõpus ei plaksutanud ka. vaeseke, loodame et ta halba und ei näe pärast. aga tõesti ka, natuke liiga Vanemuiseks kippus aegajalt. mitte et see mind shokeerinud või solvanud oleks, suur osa ebaviisakatest naljadest oli tõesti naljakas, aga see hea maitse piir on mul ilmselt natuke teises kohas kui neil.

näitlejad, video, muusika, helid, tants - see kõik oli jälle väga äge. ja mirtel pohla on jätkuvalt esikohal kõige kaunima näitlejanna edetabelis. ja mehed on jätkuvalt jube heas füüsilises vormis. tegelt pakkus mõtlemisainet etendus ka, aga need mõtted jätan enda teada.


pressifoto: Ene-Liis Semper

palju roosat

mis juhtub kui minult tellida üks paar lihtsaid roosasid kõrvarõngaid?
ei midagi hullu. 7 paari lihtsaid roosasid kõrvarõngaid saab. läksin hoogu ja ei suutnud enam tange käest panna. jäin isegi sünnipäevale hiljaks. nii tore et ikka tellimusi vahel tuleb! :)

õites kevad

aeg on jätkuvalt kiire ja töine ja minu kurvastuseks ka ehetevaba. õnneks on olnud natuke aega kevadet käia nuusutamas. Tartu botaanikaaias on praegu nii ilus ja õitsev. minu erilisteks lemmikuteks on karukellad.

 

ja mis on viimasel pildil? saate aru?