Ehete meisterdamise töötuba…

… ehk tuba, kus meisterdatakse ehteid. Tuba, kuhu võib kõik pärlid laiali laotada ja nii jättagi. Tuba, kus pooleliolevaid ehteid ei ole tarvis kokku korjata, kui külalised tulevad või et saaks õhtust süüa. Tuba, mille võib värviga kokku mäkerdada ja kus haisutada lakkide, savide, värvidega. Just selline tuba on meil Siretiga nüüd olemas! Ruum vajab veel küll klanimist, pahteldamist, värvimist ja sisustamist, aga juba on seal päris mõnus tegutseda.

Siret tegutsb tegelikult oma värvide ja pintslitega seal juba jupp aega. Nüüd olen ma ka tasapisi sisse kolinud ja vaikselt hakkab mu mõtetesse tekkima ruumi ka ehete jaoks. Paus ehete tegemises on tõesti pikk olnud. Seda näitab ka see, et 2011. aasta jooksul on siia blogisse tekkinud vaid 9 postitust. Nüüd olen aga vaikselt hakanud mõtteid tagasi ehtesuunale sättima ja täna tegin juba isegi ühe prossi. Eelmisel nädalavahetusel  voolisin natuke savi ka.

Kui keegi tahab külla tulla meie ehteid või Sireti imelisi maale vaatama või ostma või on õpitoa soovi, siis me asume Tartus Kastani tänaval sellises kohas nagu Noor-Eesti Loomekeskus NELK (endine Greifi kirjastuse maja). Aga kindlasti tuleks enne kokku leppida, me ei ole seal pidevalt kohal.

Pildid on tehtud telefoniga.

Work in progress ehk nädalavahetuse idüll

Olen olnud voolimislainel. Toormaterjali on mitmete ehete jagu. Nüüd oleks vaja kellegi karvast käppa appi, et valminud saviplönnid eheteks vormida. Muidu pole midagi siin teile näidata ja vaevalt tellijatelegi meeldiks kui annaksin neile keede asemel kotiga helmed ja jupikese traati.

  

Eksole, nunnumeeter jälle põhjas :)

P.S. Päike paistab ja õhus on kevadet tunda! Vähemalt siin lõunaosariikides

töö käib, töö käib!

… ja ikka mitmel rindel. et rahustada murelikke blogilugejaid – ehtevabrik töötab ja ma teen vaatamata üle mõistuse tihedale töögraafikule ja –koormusele ikka ehteid edasi. kui pea on mõtlemisest paks ja aju tundub olevat nii paistes, et ei taha peakoore sisse enam ära mahtuda, siis on nii jube hea võtta ja keerata natuke traati või näpud savisse lükata ja rullida, mätsida, voolida. igati rahustav ja lõdvestav. et siis jälle töhe end matta. kodukontori mõnud :)

nii et julgesti, julgesti, seltsimehed unetud! pöörduge aga minu poole, kui uue kleidi juurde pole ehet või naabrinaisele sünnipäevakinki on tarvis. ja pea need jõuludki ei tule :P

tõendusmaterjali kah:

  

kord majja!

meisterdasin omale riiuli, et natuke taltsutada seda ehtemajandust, mis üle käte, mõistuse ja lauaääre kippus kasvama.

vaja läks selleks liimpuidust plaati, kahte kandurit, kaheksa kruvi, neli kipsitüüblit ja natuke valget värvi. esikunagist-riiulist jäi üle ka toru, mis koos riidepuudega pähe kippus kukkuma. tangid kolisid sinna peale meeleldi.

õnneks ei tekkinud meil muidugi hetkekski kahtlust, mis otstarbel see töönurk valmis.

 

Lähemal vaatlusel näete, et peremehel on vunts natuke värvine – ma värvisin seinu jälle :P

töötuba

kui mu elu oleks õudusfilm, siis poleks kahtlust, kuidas film lõppeks. loomulikult võtaksid pärlid-traadid-paelad-savid mu kodu üle võimust ja ma upuks pärlite alla ära. ma juba kuulen, kuidas nad mulle kähedal õõnsal häälel sosistavad : "feed me! feed me!". sest nad tahavad paljuneda.

tegelikult tahan näidata teile, milline on ühe helmemaniaki ja traadihullu kodune laud. saladuskatte all ütlen, et mul on teine laud veel ja hetkel on see ka traatide, pärlite ja juba valmis ehetega kaetud. diivan ka.

alustame alt vasakult - vaade kogu lauale. (no tegelikult on pisike nurk reserveeritud veel arvutile ja mõnele paberile-dokumendile, aga üldiselt jääb see tööala aina väiksemaks.) kõik on segamini ja täis traate, pärleid, tööriistu, värve ja mingit mõistatuslikku sodi. teekann poseerib kõrvakate pildistamiseks ja statiiv on ka reageerimisvalmis. turgutuseks tassid kohvi ja veega, aknalaual mu mannetu maitseainekasvatus ja palm. aga palm ei ole söögiks. südamekujulises küpsetusvormis küpsevad tavaliselt saviripatsid.

pilt ülal paremal on lähem vaade sündmuspaigale. suur pärliriiul, selle kõrval pintslid, värvid ja kast polümersaviga. tühjad pudelid teisel pool riiulit on savi rullimiseks.

ülejäänud kaks pilti on taldrikutest, kuhu maanduvad põrandalt ja mujalt leitud kodutud pärlid ja traadijupid, poolikud ja katkised ja nässu läinud asjad. ühe neist taldrikutest tegin ükskord peaaegu tühjaks ja leidsin kõigi pärlite kodud üles. aga see on tõesti suur töö, sest nagu näha, on mul pärleid 6 karbitäit + üks paljude sahtlikestega riiulike. ja sealt iga pärlikese jaoks õige kott leida on päris raske. vahel on seal süsteem - värvipõhine. aga süsteemi hoidmine nõuab palju kannatust ja tähelepanu. tavapäraselt rändavad pärlikotid pärast kasutust juhuslikku kohta. tegelikult on ehete tegemine päris kurnav tegevus, mis samas on nii kütkestav, et seda ei raatsi enne pooleli jätta, kui kogu jaks on otsas. ja nii need pärlid jäävadki sorteerimata.

taldrikute piltidelt võib leida veel põnevaid asjakesi. näiteks pea alaspidi oleva klaasist keemikulehtri, Euroopa Struktuurifondide piparmündikommide karbi, wigjigi traadiväänamise aluse ja suure kollase nööbi.

aga nii sassis on kõik sellepärast, et laadapaanikas ei ole mahti koristada. vaja ehteid teha.