Omanikuta ehted!

Jõulud paistavad juba lähenevat ja nii mõnigi on uurinud, et mis minu ehtelaekas olemas on ja kas seal ehk ka mõni jõulukink leidub. Kõige parem viis on muidugi vaatama ja mu karpides sorbrama tulla, sest oma silm on kuningas ja tegelikult on enamik ehteid päris elus ikka palju ilusamad kui piltidel.

Aga et saaksite eel-luuret teha, sortisin nüüd blogipostitused ära ja panin omanikuta ehetele külge sildi *OMANIKUTA EHTED*.

ilusat päikeselist sügispäeva kõigile! :)

värvi sügisesse

väike tellimustöö. nagu ikka, tegin ühe paari asemel kolm. üks paar sai üsna lillelapselik ja natuke … noh, hull või nii.

lilled rinda

Need lillekesed sobivad väga hästi mantli reväärile või bareti serva, et sügis ja talv oleks natukenegi värvilisemad. õielehed on tehtud organzast, südamikud on rikkalikud helmekobarad. sealt leiab nii klaashelmeid kui ka mageveepärleid. õrn ja rikkalik.

 

õhkõrn

Eelmisel või juba üle-eelmisel suvel ostsin ühelt Tartu suviselt laadalt prossi. Või oli see hoopis Võru laat… prossi igatahes ma sain ja igal juhul oli see õrn rohekates toonides organzast lill. või on see materjal hoopis vuaal? tüll? ei tea. aga selles olen kindel, et see tõesti on pross. ja et ilus ja õrn, selles olen ka veendunud. kellegi enda kätega tehtud.

nüüd, kui oli vaja kingituseks prossi teha, otsustasin natuke ahvida ja ka samasuguse lille teha. aga et asja põnevamaks muuta, lisasin lillele ka südamiku. kuhjasin sinna mageveepärleid, lihvitud klaaspärleid, päris tillukesi pärleid. mis aga sobis.

 

Ja selline siis tema tagapale.

Roheline laim

Lehemuster või hoopis laimiviilud – kuidas keegi eelistab näha. kuid igal juhul kui keegi soovib möödunud suve mälestuseks natuke rohelist kaela riputada, siis saab minu käest kaelakee. ikka selleks, et ainsaks roheliseks päevas ei oleks päevaprae garneeringupetersell.

 

kõrvarõngad on tegelikult sama värvi kui kee. pilt valetab.

käpajäljed

Paistab et ma olen oma monokromaatilisusest terveks saamas – nii palju värve!?

Sügiskuldne pross

Ammu aega tagasi, kevadel või suvel alustasin vildi, pärlite ja pitsiga prossi nikerdamist, et jakireväärid igavad ei oleks. Sündis nii ootamatult värviline ja edev asi, et võttis pool aastat, ette kui täna lõpuks siis viimased nõelapisted tegin. Aknast paistab peaegu samasugune sügisene pilt. nii et väiksemad inimesed võivad proovida seda kamuflaazina kasutada :P

 


prossi diameeter on 5.5 cm ja ta on täiesti saadaval

pikk suur ja lilla

 

töö käib, töö käib!

… ja ikka mitmel rindel. et rahustada murelikke blogilugejaid – ehtevabrik töötab ja ma teen vaatamata üle mõistuse tihedale töögraafikule ja –koormusele ikka ehteid edasi. kui pea on mõtlemisest paks ja aju tundub olevat nii paistes, et ei taha peakoore sisse enam ära mahtuda, siis on nii jube hea võtta ja keerata natuke traati või näpud savisse lükata ja rullida, mätsida, voolida. igati rahustav ja lõdvestav. et siis jälle töhe end matta. kodukontori mõnud :)

nii et julgesti, julgesti, seltsimehed unetud! pöörduge aga minu poole, kui uue kleidi juurde pole ehet või naabrinaisele sünnipäevakinki on tarvis. ja pea need jõuludki ei tule :P

tõendusmaterjali kah:

  

õhtu džunglis…

…palmilehtede vahel. usun küll, et seal rohekate lehtede vahel võiks olla sedalaadi purpurne õhk. ja džunglihääled… uhuuuu! :)

tore muster tuli minu arust. selline, mida võibki vaatama jääda, et sealt  igasugu põnevaid asju ja tegelasi leida. öelge, mis te näete, ma siis räägin, mida ja keda ma näen.

 

metalliringi esimesed katsetused

Hakkasin eelmisel nädalal käima metalliringis. Esimene katsetus ei ole midagi erilist, pigem selline tööriistade katsetus. proovisin, kuidas lõigata, kuidas mustrit sisse taguda, kuidas rulli keerata ja lihvida-viilida. pidi tulema sõrmus ja peaaegu on ka. natuke jämedavõitu ainult ja tegelikult veel viimistlemata ka – servad vaja vähemteravaks teha. õpetaja arvas, et peaks ära keetma sidrunhappes, et ilusti läigiks. aga mulle meeldib just sellise tumedana.

jube kahju, et sel nädalal minemata jäi – tööd on nii kohutavalt palju. üldse olen nii vähe jõudnud ehteid teha viimasel ajal. ühe suure ja roosatriibulise komplekti tegin, aga selle müüsin Maarjalaadal ära enne kui jõudsin fotole jäädvustada. ilus oli.

unistan, et saaks töölt ära tulla või poole kohaga töötada ja nikerdada nikerdada nikerdada. õmmelda tahaks ka. kui keegi vaid õpetaks, kuidas sellest ära elada :) ja garantiikirja tahaks ka :P no selle kohta, et ma nälga ei jää. ja töötuba oleks tarvis kusagile üürida, ma ei taha gaasipõletit ja alasit oma elutuppa.

tilgake roosat

eesmärk oli mulle endale teha hallikates toonides kee. panin tibake roosat sekka, et liialt sünge ei tuleks, aga kui nüüd seda kõike roosal taustal vaadata, kisub ikka päris roosaks.

see on selline pikemat ja suuremat sorti kee, ulatub isegi üle pea. kanda saab seda kahte moodi – sümmeetriliselt ja asümmeetriliselt, sõltuvalt sellest, kuidas need suured kettad asetada. sel pildil on asümeetriliselt, võin vihjeks öelda.