15. märts 2007


Minu tänane vanniskäik jäi lühikeseks, sest vanni pugedes seisin silmitsi läbi vettinud tolmuahviga. Põrandal seisis veel terve armee. Te ju teate neid tolmuahve, kes voodi all elavad, osavalt harja eest ära manööverdavad ja peitu poevad et siis mõni tund pärast koristamist jälle parastavalt su nina all irvitada?!

Igatahes oli mul tunne, et nende ahvide seltsis mul pole erilist lootust puhtamaks saada. Nad olid endaga kaasa võtnud ja vanni seinte külge litsunud ka mingi ebamäärase löga, mis minus seda veendumust veelgi kinnitas.

See ei ole mitte esimene kord, kui mingi hetk järsku märkan, et ma jagan oma eluaset terve loomaaia täie tolmuahvide ja mingi ebamäärase lägaga. Vahel mõtlen, et aga võibolla nad polegi kurjad, need ahvid? Võibolla oleksid nad päris sõbralikud, kui nendega sõdimine järgi jätta? Aga mis juhtuks kui ütleme ma aasta aega kordagi tolmu ei pühiks!? Võtaks nad võimust? Ajaksid mu välja?

Lõputu võitlus. Päevad on täis tohutul hulgal mingeid tegevusi, mida ikka ja jälle peab tegema ja tegema, sest aja kulg nullib lihtsalt kogu su tegevuse ära. No näiteks magamine ja söömine ja seedimine, et patareid laadida, et me üldse midagi saaks teha. Jumal oli ikka üks vilets mees, ei osanud meid hästi disainida. Ma ei hakka siinkohal ülesse lugema kõiki neid teisi ebatäiuslikkuse ilminguid ja möödalaskmisi, mis ma inimese kui sellise ülesehituse juures märganud olen (sünnitus nt.). Suht nõme on ju, kui just kõige põnevama koha peal aku tühjaks saab ja lihtsalt tundideks sa lihtsalt välja lülitud?! Ärge nüüd valesti aru saage, mulle söömine ja magamine meeldib, aga vahel on tõesti selline tunne, et jälle, kõige põnevama koha peal!? Võiks siis vähemalt olla võimalus ette ära magada.

No ja siis pesemine - mispärast me mustaks saame?! Mispärast nõud ise puhtaks ei saa? Miks küüned ja juuksed muudkui kasvavad ja kes oli see tark mees (kindlasti oli see mees :P) kes ütles et esteetiline ja ilus inimene on lõigatud juuste ja küüntega? Päevast päeva käib mingi võitlus protsesside vastu, mida kellelgi ei õnnestu seisma panna.

Võtame näiteks kirjutuslaua. Ükskõik kui palju ka ei koristaks, ikka läheb ta sassi. Miks me ei võiks leppida sellega, et kirjutuslaua loomulik olek ongi sass?! Miks peab muru olema pügatud? Mispärast ei ole võilill hinnatud lill keset muru vaid umbrohi, millega võidelda?

Miks? Miks? Miks? :)
Kes ütleb, milline etapp lapse arengus on see, kus nad küsivad miljon miks küsimust päevas? Ma olen nüüd lõpuks sinna jõudnud :)

Miks ei või auto lihtsalt lilla olla?


1 kommentaar:

Helen ütles ...

umbes kolme-neljaselt küsivad lapsed palju küsimusi ;)

veel sarnasel teemal

Related Posts with Thumbnails