Hehee, ei, see laul ei meeldi mulle sugugi. Aga ma tegin endale prossi. Tellimuste tegemine ja müügiks meisterdamine ei ole viimasel ajal välja tulnud (siirad vabandused neile, kelle ootele olen jätnud). Lihtsalt ei ole vaimu peale tulnud, küllap on ta lihtsalt aastaga rooste läinud ja see tulek võtab vaesel roostes vaimul aega.
Nüüd aga on neljapäeval mul pidulik üritus tulemas ja mis on üks pidulik üritus ilma uue suure punase prossita? Tegingi. Seekord ei kasutanud organzat vaid kunagi ammu laudlina jaoks ostetud kangast, mis on paksem ja kenasti triibuliselt läikiv. Paar organzalehekest pistsin ka vahele, eks ikka edevuse pärast.
Selleks ajaks jõudis kohale ka vaim, luud ja liigesed roostest puhtaks pühitud ja vaim valmis. Taaskohtumine oli rõõmus. Ja nii tekkis veel kaks, natuke väiksemat prossi. See esimene saigi tegelikult nii suur, et ma ei ole ikka päris kindel, kas mu kleit selle tagant välja paistab. Või ma ise. Aga õnneks on valikut.
Siin on kogu kolmik, kaunistamas mu diivanipatja. Ja ärge uskuge Inest, ma ei tee kõike, mis ma teen, sugugi iseendale. Jagub ka teistele.
