27. veebr 2008

pisipisi sinisini

olen juba pikka aega neid imeilusaid siniseid kassisilmahelmeid, aga midagi teha neist ei ole osanud. midagi lisada tundus liiast. nüüd võtsin lihtsalt traadi, et proovida, kuidas vask selle sinisega sobib. ja nii see pisike ripats sündiski. täiesti plaaniväliselt. ta on pikk ainult 3 cm ja sobib hämmastavalt hästi mu kuldketi otsa. värvivahe on päris elus veel väiksem kui pildil.

ma otsustasin ka, et võiks hakata blogi inglise keeles pidama. päris eraldi blogi ei hakka tegema, proovime kakskeelsust. andke teada, kui väga tüütu tundub, eks :)


Opening my small etsy shop just few days ago gave me a good reason to start keeping my blog also in English. I started this blog about a year ago as a photo blog as i was and still am fond of taking photos. However, as you can see, by now I have turned into a jewellery fan (obsessed and addicted, to be more precise) and the blog has turned into a jewellery blog.

This blue thing on a photo is a little pendant made of only one cat's eye bead, a bit of copper wire and few seedbeads. I love cat's eyes for their beautiful bright colours and for the way they reflect. This particular bead has been waiting for its destiny for a long time. It just felt such a pity to add anything to it.

The pendant is really small, just 3.5 cm long. The copper wire matches golden chain surprisingly well. In real life the colour different is smaller than on the photo here.

25. veebr 2008

tule mu ehtepoodi!

Hurraaa hurraaa! Mul on suur rõõm teatada, et ma avasin interneti sees väikese ehtepoe:



Selline Etsy bänner on nüüdsest lehe paremas servas ja näitab, mida uut võib poest leida. Kliki aga peale ja jõuadki poodi. Praegu on ehteid veel üsna vähe müügis, nii palju kui vabariigi aastapäeva pidulikku teleprogrammi vaadates-kuulates ja isamaalisi laule sinna kõrvale lauldes jõudsin panna :) Aga sinna tekib tasapisi juurde.

Terve Etsy.com on väga tore koht, kus igasuguse käsitöö ja kunstiga tegelejad oma pisikesi poekesi saavad avada. Uurige, seal on imeilusaid asju!

23. veebr 2008

kevadvärvid

kevadvärvid tulid läbi halli pläga poest lauale rõõmu tooma. kas pole kaunis!? ise ostetud, hästi ostetud :P



mulle tehti eile märkus, et mu blogi räägib ainult ehetest ja üldse teada ei saa, mis elu ma elan. aga kulla sõbrakesed, kui ka teil hakkavad mu näojooned meelest ära minema ja te üldse ei tea, mis elu ma elan, nagu sel märkuse tegijal mureks, siis tulge külla... ja ma näitan lisaks ehetele ennast ka :)

sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing,
mu kõrvad ning mu silmad ja mu perekonnaring!

mis ma sellest tavalisest argielust ikka üles kirjutan. muidu hakkan veel halama, kui halbu etendusi ma Vanemuise teatrist näinud olen viimasel ajal või et aknad on nii jubemustad, et päikesepaiste ei mahu tuppa. või et raamaturiiul kukkus keset ööd ilge litakaga ümber ja lõi teleka ka uppi. ja siis saaksite te veel kõik teada, et ma tegin lõunaks munanuudleid aedviljaga, aga tolmu ei ole viitsinud veel imeda ja artikli kirjutamise olen ka edasi lükanud. kui midagi olulist juhtub, siis ma luban, et sellest annan teada. teeme nii, eks?

20. veebr 2008

unistus mustikamoosist

mis värvi on mustikamoos?



tahaks kohisevaid männipuid, rohelist sammalt ja marjadest lookas mustikavarsi. nopiks ja sööks marju, kuulaks tuult puulatvades, imetleks sõnajalgu, kes nii lahkelt mind oma metsakorterisse on lubanud. õhtul lesiks diivanil, mõnus rammestustunne värskest õhust ja samblas müttamisest ihus ja pool nägu marjadest sinine, ja sööks kruusist kahvliga laiaks litsutud mustikaid. piima ja suhkruga.



aga ka lume sillerdust tähistaeva all karges talveöös võiks imetleda. lume krudinat jala all kuulata. külma näpistust põsel tunda.

lihtsalt...milleks see pori? milleks see sompus ja pime ja vihmane ja plägane ilm? raske on selles midagi ilusat näha.

14. veebr 2008

internetiajastu padjaklubid

koostegemine on hämmastavalt liikumapanev jõud. võiks küsida, et mis mõte on sellisel asjal, et inimesed eri eesti või ka maailma otsadest lepivad kokku, et sel kuul või sel nädalal teevad nad kõik ühesugust asja ja siis näitavad üksteisele oma tegemistest fotosid.

eks ma imestasin ka, kui ma selle seni peidus olnud maailma internetiavarustest avastasin.
on koos kampsuni kudujaid, on lapiteki tegijaid, kes iga nädal raporteerivad oma progressi; on seeliku heegeldajaid, õlakoti viltijaid, valentinipäeva südamete tegijaid. igaüks oma kodus ja oma nurgas, aga ikkagi koos. väga kaasaegne versioon padjaklubist, eksole :)

aga ma hakkan tasapisi taipama selliste koostegemiste võlu ja vajadust. t
egu on tugigruppidega sõltlastele ja fanaatikutele. eesmärk pole aga võõrutus vaid liikmete veelgi sügavamale sõltuvusse langetamine ja uute sõltuvuste tekitamine. kui hea on saada pai ja kuulda, et see, mis ma teen, meeldib ka teistele. ja see ei ole ainult puhas edevus. ükskõik kui mõnus hobi ka ei ole ja kui suurt naudingut see ei paku, käib ikka vahel hoog maha. väike pai ja tunnustus ja teiste loomingu nägemine annavad jälle uut jõudu ja mõtteid ja tekitavad soovi katsetada ikka uusi ja uusi asju. ja noh, muidugi on hea teada, et on ka teisi hulle, kellel traat ja helmed tuppa ära ei mahu.



miks ma seda kõike räägin? sest et ma klõpsisin täna teha pilte peas plõksumas teema "mull käsitöös", sest see on selle nädala teema. päris sürr teema, eksole :) tükk aega leiutasin ja mõtlesin, sest no mis käsitöö tegija mina nüüd üldse. mätsin oma savi ja väänan traati, mulle ei kusagil. aga mis lahenduse ma leidsin ei üllata vist kedagi. mind küll ei üllata. samas ootan põnevusega uut teemat. mõjub järsku fantaasiale hästi.

võibolla ma hakkan isegi mõistma neid, kes on lubanud aasta otsa iga päev endast autoportree teha ja selle flickrisse postitada. sest lõpuks saab siiber ja ei viitsi enam neid kulunud ja igavaid motiive ja iseenda naerunägu pildistada. ja siis läheb põnevaks!

12. veebr 2008

konkreetselt punane

olen veebruarile kohaselt punaselainel. tegelikult on punase erinevad variatsioonid mulle alati sümpatiseerinud nii ehetes kui riietes kui sisekujunduses kui välikujunduses. no tegelikult igal pool. aga nii lihtsavormilist ja konkreetsekujulist ehet pole ma jupp aega teinud. asjadele ikka kipub mingi sasipundar või kiiks juurde tulema, asümeetriast rääkimata.



kasutusel siis polümersavi, hõbetatud traat ja mingid helmed, mille päritolu ma ei mäleta. ja ripub ta hõbeketi otsas. uue asjana lakkisin saviasja spetsiaalselt fimo jaoks mõeldud lakiga üle. ausaltöeldes jäi imelik. nagu oleks püüdnud rasvakriidiga ülevärvitud paberile vesivärviga peale joonistada. jäi kuidagi ebaühtlane ja rasvase või märja välimusega. ja sõrmejäljed tõi ka hirmushästi välja :)

9. veebr 2008

savist roosa südamlikkus

Ühes ammuses ja ootamatuses roosas meeleolus tekkis mu näppude alt mitu roosakat saviasja. Selle südamekese peale hakkas mu õde kilkama ja broneeris selle koheselt.

Eile-täna lisasin südamele pisut traati ja helmeid ja riputasin ta kolme helmetrossi otsa. Kolm selleks, et ikka kindel oleks, et õel süda saapasäärde ei kukuks. Toreduse pärast sai trossile pikitud ka helmekesi, mis täiesti kaootilist mustrit ja rütmi järgides kee veelgi kaunimaks teevad. Kinnis on üks paras traadisasipundar, aga ehk ajab asja ära. Või siis pigem ei lase asjal ära kaduda.

nämmnämm

Veebruar on alanud väga piduliselt. Ja väga söömaliselt. Peaks vist varsti spordiliseks muutuma, sest asi kipub juba kevadiseks. Ja seejärel suviseks. Ja selleks ajaks peaks saledaks hakkama, sest suve hüüdlause on ju ikka läbi aegade olnud ”suveks saledaks”! Aga sünnipäevad paraku sellest ei küsi.

7. veebr 2008

6. veebr 2008

punane veebruar

see on üks iseloomuga kee. ei hoolinud ta minu soovidest ja ettekujutlustest, vaid arenes omasoodu. jaanuarile kohaselt pidi ta tulema valge, aga miskipärast vürtsitavad teda ilusad erksad punased helmed. niisiis ongi ta sujuv üleminek valgest jaanuarist punasesse veebruari. igatahes on tulemus võluv. üks arvas isegi, et ilusaim ehe, mis ma teinud olen.



pikkust on keel 44 cm + ripatsiosa 6 cm (neetud, mu joonlaud on liialt lühike!)

2. veebr 2008

valge jaanuar

jaanuar oli valge värvi kuu. ja loomulikult ei räägi ma ilmast vaid hoopis isetegija.net foorumi värvispektri projektist.Idee on selline, et isetegijad leppisid igaks kuuks kokku ühe värvi ja kõik siis meisterdavad igal kuul just seda värvi asju. ma küll täpselt ei tea, milleks see hea on, aga otsustasin ka kaasa mängida :) aga eks piiluge ise:


ootamatult leidsin end suurest hädast, sest valged asjad ei tahtnud kuidagi välja tulla ja valmis saada. terve kuu aega seisis see savimedaljon laual ja ootas, et talle midagi külge ja ümber tuleks.

Mõte oli teha lihtne kee, aga välja tuli nagu alati (loe: sitsid-satsid pitsid-patsid).

Lisaks polümersavile ja hõbetatud traadile on mängus organzapael (isegi Wiki ei ütle miks seda nii nimetatakse) ja helmetrossile on lükitud ilusad kolmnurksed valged helmed ja et ikka uhkem oleks, pisut läikivaid ka.

valge liblika lend

veel üks valge, aga seekord hoopis suvine ja üldse mitte jaanuariline.



lisaks valgetele libliklinnukestele lendlevad kees ka mõned helesiniselt-rohekalt helkivad liblikad. liblikalendu on ohjamas organzapaela ja tamiil. vahele on pikitud traadisasipuntrasse mässitud klaashelmed. kee on 39 cm pikk + 6 cm pikendusket.

veel sarnasel teemal

Related Posts with Thumbnails