Jõulu aal kui mul paluti teha oranz ehtekomplekt, sai savijubinaid muidugi rohkem kui ühe komplekti jagu. selles kees on suured erinevakujulised klaashelmed ja sünteetilised kassisilmad. ise olen selle kaootlise kee idee üle täitsa õnnelik, sest ma sellist päris teinud enne polegi ja tulemus sai kena. selline mesine.
topelt hidden jah, sest et see hidden magic on olnud kaua aega hidden. varjatud. peidus. karbis. valmis sai ta juba novembris koos selle ja selle ripatsiga. olen teda käes veeretanud ja vaadanud palju, aga nüüd lõpuks otsustasin, et pusane organzapaelakee sobib ka talle. ripats ise on konarlik ja lihvimata ja aukudega, aga mulle nii meeldibki. sellepärast on ka pael pusane, sõlmed kaootilised, otsad peitmata ja helmed asümeetrilised ja suisa erisugused.
ammuaegse kullakarvalise savi vaimustuse lainel valminud ripats sai mõnusa neljarealise kergelt pusase tiigrisilmamummudega organzakee endale külge. isuäratav, kas pole?
Mul on nii hea meel, et homme laat on. Et mul selleks valmistumiseks on aega vähe, olen sunnitud olnud lõpetama ammualustatud projekte, et selle vähese ajaga midagi uut laadale kaasa teha. Üheks selliseks on see hõbetraadist väänatud ja haamerdatud ripats, mille pooleliolevate asjade kastist leidsin. Riputasin ta eelpainutatud traadile lükitud pärlikee otsa ja keerutasin-haamerdasin lihtsad kuid kõrvas väga efektsed kõrvarõngad ka juurde. nagu mul viimasel ajal kombeks – ise olen igatahes rahul :)
tulge siis kõik homme noorte moeloojate laadale uudistama! olen kohal ja mängin ka moeloojat.
Lisaks sellele, et mul on uued ilusad vasksetest kettidest ja punastest seemnehelmestest kõrvarõngad, on nüüd ka uus fotokas! käitub teine hoopis teisiti kui vana, mistõttu minu hommikune plaan – teen enne tööd kähku paar pilti ja blogin ruttu – ei toiminud. kippusid sellised toredad kunstpildid tulema :) nii et olen lootusetult tööle hiljaks jäänud ja piltid on ikka nagu nad on.
Kõrvakad on mõnusalt pikad ja liikuvad. ja idee ajada seemnehelmed ühendusrõnga otsa, meeldib mulle ka.
Mul on hea meel teid kutsuda naistepäeval Tartusse noorte disainerite laadale Taskus. Osalejate nimekiri on muljetavaldavalt pikk ja sisaldab ka minu ja Sireti tagasihoidlikke nimesid :) Lisaks ehetele pakutakse ka muid akssessuaare, riideid, vilditud tooteid ja kindlasti muudki põnevat
ürituse kava:
kell 11.00 algab noorte disainerite laat
kell 11.00 - 15.00 tutvustavad Dorpat Spa juuksur ja kosmeetikud kevadisi hooldusi, mida saab ka ise proovida kohapeal
kell 13.00 esineb unplugged kontserdiga ansambel Traffic
rohkem infot siin.
Tulge vaatama ja tere ütlema, eks! :)
Oh rõõmu, kui pastamasina kaubamajast koju tõin, et ilusaid sujuvaid värviüleminekuid polümersavisse võluda. Läks aga nii nagu ma kartsin - minu teine suuremat sorti passioon, toit sai võitu ja esimese laarina ei läbinud masinat mitte see värviline plastmass vaid jahu ja muna imeline taignane kooslus, millest veel imelisemad itaaliapärase nimega makaronid tagliatelled tekkisid. Oli nii maitsev ja üldse mitte nii tüütu, kui arvata võiks. Nii et tundub, et kui tahan kauneid värviüleminekuid saada, pean teise masina veel muretsema.
Et aga mu toidulembus siin blogis liialt võimust võtma ei hakkaks, aga et samas seda lembust ka liialt ahistama ei peaks, leiavad nüüdsest minu toiduheietused ja pildid (eriti pildid) oma koha siin. Sealt näete ka kogu pastavalmimise protsessi.
Ehtetegijatega paistab juhtuvat samamoodi kui kingseppadega. Ei, ei käi paljajalu. Ehtimata on. Õnneks ajab eheteta lihtsamini läbi kui paljajalu, eriti talvisel aal. Küllap just seepärast jõudsin alles täna selleni, et Siretil külas olles tegin ehtekomplekti täitsa iseendale, kuigi puudust olen ehetest tundnud juba päris kaua.
Värviks sinakasroheline, päris elus kena pärlmutterläikega – kõrvarõngaste piltidel on paremini näha. ketilülikeste vahel on pisikesed swarovskid, mis juhuslikult täpselt õiget tooni juhtusid olema.
Kõrvarõngaid tuli paari kaks ja pilte, kus ehted mul küljes ripuvad, tuli välja täpselt tükki null.
Käisime täna Terje ehtenäitust ka vaatamas. Hea on blogist tuttavaid asju päris elus ka näha. Ja üldse, väga äge ettevõtmine terve temaatiline ehtekogu kokku panna! Katrini kaasamine rikastas näitust ka – tal hoopis teistmoodi käekiri.
Kõrvad liiguvad heast meelest tunnustuse üle. Mariano ehk Bastiano, kes teeb taaskasutatud materjalidest väga stiilseid ja lahedaid märkmikke, pidas mu blogi Kreativ Bloggeri auhinna vääriliseks. Aitähh!
Auhinnatud blogiomanikud peavad kirjutama, mis neid inspireerib. Hea, et küsisite, peangi nüüd enda jaoks ka selle välja mõtlema. Ja see pole sugugi lihtne – ehete valmimine ei ole üleliia mõttestatud ja ratsionaalne tegevus.
1. Värvid. Ma armastan värve ja värvikombinatsioone. Mu ehted on küll üsnagi monokromaatilised ja igal ehtel on üks oma värv, aga neil peab olema värvi! See materjalide ehk helmeste ja polümersavi värv on üheks peamiseks ehte omaduseks, alguspunktiks ning mõtete-fantaasia käimalükkajaks. Kõigepealt on pärl, siis tuleb idee. Mitte vastupidi. Minu jaoks võõrastest-harjumatutest värvidest on raske ehteid teha.
2. Uued tehnikad. Mulle meeldib välja mõelda uusi disaine ja materjalide kasutusviise. Satun vaimustusse ka erinevatest töövõtetest ja tehnikatest, mis alati ei ole just ehete tegemiseks mõeldud. Kangad, pitsid, paelad, heegeldused, tikkimine. Tahakski rohkemat õppida, rohkem katsetada.
3. Teiste looming innustab ja avardab, näitab võimalusi ja nende piiramatust. Plagieerida siiski ei taha, ei oskagi. Jäljendamine või õpetuste järgimine ei ole minu jaoks. Ehted elavad oma elu ja tekivad samm-sammult. Tean harva ette, mis välja tuleb :)
Paistab, et teen ehteid ehete pärast, nende värvi, vormi ja ilu pärast. Ei püüa midagi kujutada, öelda ega näidata. Aga kust tulevad motiivid, värvid ja kujundid – seda ma ei tea.
Minu poolt lähevad auhinnad nendele inimestele:
Helenile annaks ka, aga ta juba sai :)
