kui rein rannap oleks kass

võrgutatud traat

võrgutasin-heegeldasin traati ja sain väga võluvad kõrvarõngad. nad mõjuvad kõrvas õrnalt võbeledes tõesti hästi. pildile seda kahjuks püüda ei saa, aga lihtsalt uskuge mind. või tehke ise samasugused või ostke ära ja siis veenduge ise ;)


pikkus koos konksuga 5 cm, laius kõige laiemast kohast 3.5 cm
juhin tähelepanu konksu osas olevale plastmassjullale. väga praktiline selliste hõljuvate kõrvarõngaste puhul. no ikka selleks, et takistada neil kõrvast ära hõljumast.

heleroosa unistus

kaelakee heleroosa unistus on iga väikeste tüdruku unistus! roosa, satsiline ja kuldse läikega. nagu Barbi! nagu roosamanna! nagu mannavaht! nagu roosa põrsas!

kuigi ma pean tunnistama, et ma olen kuulnud, et Barbi ei olegi enam väga IN. on uus barbilaadne tshikk Bratz, kelle kohta mu tuttava laps lahkelt selgitusi jagas, et Barbi on see, kes istub kodus ja on selline igav, aga see uus tshikk käib peol ja naudib elu. välja näeb ta ka hoopis väljakutsuvam - suurtele rindadele on lisandunud suur juuksepahmakas ja pruntis huuled ja meeletupikad ripsmed. ja roosa pole ta ka. nii et võibolla väikestele tüdurkutele ei lähegi enam roosa peale. pealuud pidid popid olema.

materjalid ikka samad: cernit, hõbetatud traat ja helmed. uuenduslik on medaljoni keskele liimitud poolik kassisilm ja lillemustrile tõmmatud kuldne värv. noh, et ikka uhkem oleks.

kleit kaela!

vaikus blogis ei tähenda vaikust ehtetöökojas, nagu juba vanarahvas teadis öelda. savitöökojas käib töö täies hoos. aga toodangut ei saa nädata, sest et ripatsid ei taha iseseisvalt kaelas seista ja ma ei oska neile nööre-kette-paelu jms värki külge monteerida. lihtsalt ei leia sobilikke materjale ja ideid. ja noh, sõrm oli ka mitu päeva katki. traadiga tõmbasin, mis muud. las ma vabandan end sellega.

aga savi on nii tore. ilma igasuguse idee ja nägemuseta võtad savi ja vormid ja mängid kuni asi hakkab mingit kuju ja vormi võtma. seekord, tundub, elustus Meiu Mündi maal. võinoh, kas just elustus, aga inspiratsiooniallikana ei saa tema toredaid kleidipilte mainimata jätta. vaadake kindlasti ka tema teisi ilusaid maale ta kodulehelt.



materjalid: polümersavi, hõbetatud traat, helmetross ja helmekesed, mis end seal trossi otsas suhteliselt vabalt tunnevad, pikenduskett ja südameke selle otsas :)

kui keegi leiab, et tema ehtekarbist on just see kelmikas kaelakee või mõni teine siin blogis presenteeritud ehe puudu, võtke aga julgesti ühendust m.vaatab@gmail.com ja teist võib saada õnnelik ehteomanik :)

sullamulla

leidsin, et on viimane aeg sõber sport jälle üles otsida ja kohvile kutsuda enne kui me päriselt võõrdume. me pole siiani veel südamesõpradeks saanud, nii et oht teineteise suhtes taas viisakas distants ja ignorants sisse võtta, on endiselt olemas. kuigi ma pean ütlema, et mu mõtetes ja südames on ta päris positiivse tegelase kuju juba võtnud.

ja et pikk jutt lühikeseks teha ja keerutamine jätta ütlen lihtsalt, et käisime täna Auras ujumas. ujusin umbestäpselt 600 meetrit. lugemine läks vahepeal sassi.

a necklace a day keeps the boredom away

muidugi pole see igavus, mis mind neid ehteid tegema paneb. lihtsalt tore on. kusjuures ma olen unustanud mainida, et mul ei õnnestunud oma sõbranna Aigulit aastavahetuse nädala jooksul sellesse ehtemaaniasse nakatada. ilmselt pole siiski tegu kergelt nakkuva haigusega.

ilmselt pole üldse tegu haigusega, kui hästi järele mõelda, sest peale pisut narmendavate ja auklike sõrmeotste ja eriti äramurdunud küünte muid vaevuseid see mulle ei valmista. mõju eelarvele on muidugi teine küsimus. arvutasin kokku, muide. aga hoian parem enda teada :) muidu ehk keegi püüab mind ümber veenda, et tegu on siiski haigusega. eriti kui veel keegi teada saab, et ma pärlipakki ootan jälle.

materjalide ampluaa on sama, mis eelmiste keedegi puhul: savi, traat ja helmed. natuke ketti ka. saviks on sel korral taas FIMO, kuigi ega kui ei teaks, siis vist vahet küll ei teeks, kas fimo või cernit. üks polümeersavi puha. mu silmale-käele küll. kusjuures ma lugesin wikipediast, et tegelt pole sel savil päris saviga midagi ühist peale selle, et seda kasutakse samal otstarbel.

tööprotsessi käigus sai terve hulk helmekübaraid jälle laiaks litsutud ja helmepidureid savisse valatud. traat on vaskne, helmed ikka helmesõbra lemmiklehelt Helmehaldjas.ee (pidev reklaam mu veebis ei ole makstud. paraku).

sinine esmaspäev

jah, ma tean, et täna on teisipäev, mitte esmaspäev. aga ma panin keele sellise nime. minu esimene nime saanud kee kannab nime "sinine esmaspäev" :))

kui eriti sinine esmaspäev on, võib kujutleda, et see sinine lärakas on nädalavahetusel saadud sinikas : )



materjalid: valge ja sinine cerniti polümersavi, erinevad vihmase ja sombuse esmaspäeva helmed, 0.4 ja 0.8 hõbetatud traat.

statiiv ja killustik

juba jupp aega olen tahtnud siia kirja panna kahte mõtet. esimene on kantud puhtast rõõmust, teine eneseväljendusrõõmust.

mõte 1. mul on statiiv! oi küll on nüüd hea ehetest pilti teha! Ei mingit häirivat käevärinat ja vilets valgus ka ei morjenda. rääkimata sellest, et jube professionaalne tunne tuleb peale, kui fotokat kolmjala peale täpselt õigesse asendisse sättida. väga tuus :P eks lähen millalgi õue öist linna ka väisama. küllap on statiiv ka enesekaitsevahendina kasutatav, kui kurikaelad öösel üksi uitavat tütarlast peaks tülitama tulema. aga ei nad tule, eksju. inimesed on ju ilusad ja head.

mõte 2. killustik, mis teele libeduse vältimiseks puistatakse, krigiseb saapa kontsa all sama rõvedalt kui liiv hamba all. või kahvel taldrikul. või küüs tahvlil. tahaks saada jalad maast lahti ja hõljuda läbi linna.

kus hoida pärleid

kui pärlimaania hakkab väga suuri mõõtmeid omandama, siis on tarvis seda kuidagi ohjata, et maad ei võtaks kaos. ehk teisisõnu - kus hoida oma pärlikogu?

leidsin kaks sahtlikestega panipaika, üks Anttila kataloogist, teine kohast nimega AVSK ehk auto varuosade keskus : )

must ehtekomplekt lillikestega

mis siin ikka pikalt rääkida. Cerniti savist tehtud mustad latakad, peal laiakslitsutud helmekübarad ja helmepidurid, mis savi sisse küpsetatud, tumehall vasktraat, rohekad kassisilmad ja Sireti kingitud kalamarjahelmed. ja muidugi kuhjaga loomislusti.

komplekt on müüdud.

järjekordne ehtekomplekt

tänase päeva peategelaseks on kee ja kõrvarõngad, mis said alguse sellest, et ma nägin, et keeg oli polümersavist tehtud ripatsi külge traati põiminud ja helmed riputanud. muidugi pidin ise ka proovima. Cerniti-ripats on tagasihoidlik, aga läikivad helmed lisavad asjale sära ja särtsu. ja muidugi traadi sasipuntrad igal pool. ise olen rahul :)

lisaks Cernitile siis kasutatud hallikaspruuni 0.5 mm vasktraati, helelillasid kassisilmi ja muidu igasugu helmeid.

savi, ooo, savi!

proovisin jälle FIMO saviga mängida. segasin oma algselt koledad tunduvad rohelise ja pruuni kokku ja sain päris kenad toonid :) Tõesti, lausa lust, kuidas värvid segunesid. Hiljem katsetasin teist polümersavi ka, Cernit nimeks tal. Hoopis teise tundega ja seguneb raskemini. Aga samas on see teinekord hea, et lihtsalt kogemata näpuga hõõrudes sinisest ja kollasest kohe rohelist ei saa. ja muskel kasvab jõudsamalt.

lisaks savile kasutasin ka laiaks litsutud helmekübaraid ja mustri pressisin peale teistsugust helmekübarat kasutades .


see siis üks esimesi katsetusi, mis kinnituse ja nööri ka taha sai. nii et ... beware! beware! There's lot more :P

ah, ja andestage palun mulle mu fotoveidrused. ehk ükskord asun normaalseid tootefotosid ka tegema. ükskord kui tavas sirab päike ja maa ja taevas on valgust täis.

koduseinte vahel

kui külma ilmaga ei julge õue minna, siis tuleb koduseinte vahel ringi vaadata.

tagasi rutiini

pühad möödas, aastavahetus möödas, külalised läinud, rahu majas. lausa hea on jälle lihtsalt tavalist elu edasi elada pärast seda möllu ja asjatamist.

külalised on toredad küll ja vanu sõpru on alati hea näha, aga võõrustamine väsitab ikkagi. ja kes neid türgi ja kõrgõstani võõrustamis- ja viisakuskombeid teab. tundsin end päris mitmeid kordi eriti ebaviisaka eesti matsina, kellel lisaks on veel veider huumorimeel ja veider filmimaitse. lausa naljakas kohe, kuidas minu filmid ja muusika neile üldse ei meeldinud ja kuidas nad eesti multifilme ja kunsti väga imelikuks pidasid. isegi mu lemmik söögikohti pidasid nad veidraks. lõpuks viisin nad kohta, kus ma tavaliselt ei käi, ja nad jäid rahule. ja filmivalikuks kujunes nende soovil 67 aasta Mowgli multifilm. Tim Burtoni seda multikat, mis ma alternatiiviks pakkusin, kannatasid nad umbes 3 minutit. Aga vaadake, kas pole nunnu :) ma ei tea, kust selline multifilmihuvi üldse tuli.

õnneks tulid nad siia lihtsalt puhkama ja aega maha võtma, nii et erilist turistitamist meil polnud. väljaspool kodu piirdusime peamiselt kaubamaja vaatamis - ja maitsmisväärtustega. erilisteks hittideks kujunesid kohukesed ja odrakaraskid. koduseks hitiks kujunes Crabble mäng.

ja ega muud polegi. nüüd lõunapaus ja siis jälle tööle. mõnus rahulik rutiin.
ja muidugi ootan jälle traati. seekord pisut suuremas koguses, et kohe otsa ei saaks.