juba jupp aega olen tahtnud siia kirja panna kahte mõtet. esimene on kantud puhtast rõõmust, teine eneseväljendusrõõmust.
mõte 1. mul on statiiv! oi küll on nüüd hea ehetest pilti teha! Ei mingit häirivat käevärinat ja vilets valgus ka ei morjenda. rääkimata sellest, et jube professionaalne tunne tuleb peale, kui fotokat kolmjala peale täpselt õigesse asendisse sättida. väga tuus :P eks lähen millalgi õue öist linna ka väisama. küllap on statiiv ka enesekaitsevahendina kasutatav, kui kurikaelad öösel üksi uitavat tütarlast peaks tülitama tulema. aga ei nad tule, eksju. inimesed on ju ilusad ja head.
mõte 2. killustik, mis teele libeduse vältimiseks puistatakse, krigiseb saapa kontsa all sama rõvedalt kui liiv hamba all. või kahvel taldrikul. või küüs tahvlil. tahaks saada jalad maast lahti ja hõljuda läbi linna.
veel sarnasel teemal
2 kommentaari:
Mulle küll see killustik meeldib. Krigiseb nii mõnusalt, et kohe tekkib selline Elutaju tunne. Kas sa tead mis on Elutaju? Kui ei tea, siis loe kõigepealt läbi raamat nimega "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses". Siis räägime uuesti killustikust.
Natuke vanale postitusele, aga nüüd on ka õige aeg statiiv alla seada ja linna valgusemürast natuke eemalduda. Otsida üles kuu, suumida ja teha pilte.... :P Praegu on see poisike juba kahjuks 2 päeva järjest läbi pilve endast natuke märku andnud... :/
Postita kommentaar