Kas on maailmas asja, mille kohta saab täie kindlusega ja eksimatult öelda, et see on valmis? Tallinn vist pole valmis. See punane kee ka mitte. Eiteamitu päeva nikerdasin. Esimest korda tundus, et nüüd ongi valmis, siis, kui keti otsas rippus paar viis helmest. Aga mu mõttes mõlkus midagi rikkalikumat, nii et jätkasin. Pidevalt tundus, et juba, et täitsa kantav kee on juba. Täna panin lõpuks viimased helmed ja otsustasin, et rohkem ei viitsi. Ei viitsi?! See ongi see mõõdupuu, millega asja valmidust mõõta? Eriti sügav elutõde : ) Aga sama häda on mu tööga. Kunagi ei saa valmis. Tavaliselt otsustab tähtaeg, millal midagi valmis on. Aga asi iseenesest ei kanna küll endas omadust ”valmis” kunagi. Alati saaks kirjutada pikemalt, põhjalikumalt, sõnu paremini valides, lauseid viimistledes, veel mõningaid viiteid lisades. Veel hullem on see, et alati saab totaalselt teisiti ja ühtegi moodi pole õige. Sõltub minu otsustusest ja suvast. Mingid reeglid muidugi on nii kirjutamises kui ehtekunstis. Teadmisi ja oskusi on vaja, muidugi. Kui konks valesti keerata, siis ei püsi helmes keti küljes ja kee laguneb laiali. Samamoodi peab jutus olema mingi loogika ja mingeid reegleid tuleb järgida, et aru saaks ja argumentatsioon laiali ei laguneks.
Novot. Kus nüüd avastasin - töö ja ehete tegemine on täitsa sama :) üks kunst puha. Ega see sotsiaalteadus ongi pigem kunstivool ja kui teadus. Vot selliste mõtetega tehtud ehteid saab minu veebipoest : )
P.S. teatris pole käinud, raamatuid pole lugenud. Filmi Klute vaatasin. Meeldis.
Can you ever say that something is absolutely ready? How can you recognize that something is finished? Done? Can’t be more complete? This necklace, for instance, seemed to be ready for so many times before I finally decided that it’s enough, I’m fed up with it. Yes, I got fed up and decided it's ready, but I still didn’t get convinced it is as ready as it can get.
I’ve got the same problem with my work. It can be always improved. Words better chosen, sentences better formulated, more literature reviewed and quoted. The worst thing is that everything could be done completely differently and hardly ever one way of doing it is better that another. What a bummer, ay?
So, the thought of a day – work and jewellery making is all the same. Kind of a form of art. What else is this social science than art?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar