Ilusat aasta lõppu!

Suured tänud teile kõigile, kes te mu tegemistele olete kaasa elamas käinud. jagatud rõõm on ikka topelt rõõm. Tulge uuel aastal jälle!

Soovin teile kõigile, et mööduvast aastast jääks meelde ilus ja hea, et heade tunnetega saaks uut aastat alustada. Aasta viimane päev igatahes oli ilus talvine, päikegi pistis nina natukeseks pilve tagant välja meid soojendama ja rõõmustama. Nii võib jätkata, mulle sobiks.

  

Päeva nael aga istub arooniapõõsa otsas ja vahtis aknast sisse kuniks ma teda eksitasin tähtsa tegevuse juures. Näete?

Ei, tegu pole leevikesega, ka varesega mitte. Tegu on pesuehtsa kõutsiga :) head uut aastat ja jätkuvalt palju häid mõtteid kõigile maailma kassidele! Mjau!

Jõulud

Käisime jõulupidu Antoniuse õues pidamas ja oh rõõmu, esimesed tunnid veetsime klaasi õpitoas. Esmalt tegime ära kohustusliku programmi, mis muheda olekuga õpetaja meile mõelnud oli – shablooni järgi linnuke välja lõigata, ära dekoreerida ja ahju. Mul muidugi näpud pisut verel, aga muidu saime edukalt hakkama.

Ja siis lasime fantaasia lendu ja nikerdasime veel küünla aluseid. Sinine tuli küll ahjust välja kahes tükis, aga muidu läks kõik hästi.

      

 

Ja muidugi  - HÄID PÜHI TEILE!

 

sügismarjad

Järjekordne prossike jõuluvana kotti. Tegu on selle ühe silmaga prossi väiksema sugulasega. Sellel silmi pole, küll aga on tal ilusad metallist lillekesed ja rikkalikult igasuguseid klaashelmeid, mageveepärleid ja mõni metallist helmes ka. Ilus sügav lilla.

  

See karvane pits on mul täiesti lemmik. Seekord pugesid helmed kahe pitsikihi vahele, andes prossile ruumilisust veelgi juurde.

Suur lill

Tellimustöö – kolm suurt lille kolmele sõbrannale. Pildil on küll vaid üks, kuid teised on üsna sarnased. Kõik sinakas-rohekas-hallikast polümersavist, kaunistatud erinevate tekstuuridega ning ühesuguste sinakate lillekestega. Suurust on neil umbes 7cm.

Etno-futu

See on üks komplektidest, mis on erinevatelt inimestelt kõige vastuolulisemaid ja erinevamaid kommentaare saanud. Seda on ühelt poolt nimetatud indiaanlaste keeks, etnohõnguliseks. Teisalt on seda nende ripatsi alaosas rippuvate kuubikujuliste helmete tõttu seostatud hoopis tehnoga. Selline ento-futu komplekt. Nii huvitav, kuidas inimesed erinevalt asju näevad.

 

  

virtuaalne jõululaat

Ammu ammu plaanisime jõululaadale minekut - sai ehteid nikerdatud, sai koht broneeritud, sai isegi ehitustöö ette võetud, et kaunil stendil ehteid eksponeerida. Aga siis tuli ilmataat oma härmas habemega ja näitas meile tutkit. Me tõesti oleme liialt külmavaresed selleks, et õues seista sellise ilmaga, nii et kahjuks jääb ära.

Küll aga olete oodatud virtuaalsele laadale! jõulukingid ju nagunii varumata
SIRETI LAAT on eriti ilus. Minu laadakaup on ikka peidus lingi OMANIKUTA EHTED all.

aga hea meel on mul ka teatada, et väike hulk nendest ehetest on ka näha Camylandi kaupluses Tartus, Taskus.

Samblaroheline

Veel üks roheline, veel üks lihtne suurte ümarate ketastega kee. Segasin triibuliseks kokku hästi erinevaid rohekaid toone ja tulemuseks sai minu arvates võluvad teineteisest piisavalt erinevad, kuid siiski sarnased kettakesed. Vahele pikkisin vene amasoniiti. Amasoniit on poolvääriskivi, mis on saanud nime küll Amasozonase jõe järgi, kuigi sealkandis seda tegelikult ei leidu. Usutakse, et amasoniidil on tervendavad omadused – see peaks tervendama nahka, abielu ja mõtteselgust : )

  

jõulukingid nõrgematele

Tehkem jõulude ajal head


HEATEGEVUSFOND: täida lastekodulaste jõulusoovid

MUUDA MAAILMA: osta kingitus kongo naistele (näiteks kana, tööriistu või kits).



pilt: www.heategevusfond.ee

Ploomikarvaline

See on seni vaieldamatult minu lemmikpross. Lillakad-punakad toonid ja see võluv kergelt karuse servaga pits sobib seda helmeste edevust suurepäraselt tasakaalustama. Ma vaimustun üha enam mageveepärlitest. Klaas võib samuti olla imeilus, kuid nende pärlite glamuurse helgi vastu ei saa.

 

 

See pross on teel Itaaliasse, Torinosse. Mu armsa kursaõe juurde.

elegants

Elegantne ja soliidne must pross. Mustade helmeste sekka pikkisin ka pronksikarva pärleid ja muidugi kõige krooniks üks vana ilus nööp. Must on vist küll värv, mis iga inimese garderoobi tee on leidnud. See pross on teel mu armsa sõbranna juurde Luksemburgi.

Õpituba

Meil Siretiga oli täna meie esimene õpituba! Jäime mõlemad üritusega väga rahule. Üle ootuste palju rahvast tuli kohale, napilt mahtusime raamatukogu ümarlauaga ruumi ära, aga õnneks vanarahvas teadis, millest rääkis, kui ühte ruumi heade lammaste mahutamisest rääkis. Meil muidugi ei olnud mingeid lambaid, olid hoopis andekad ja tõesti tublid tütarlapsed, kes kõik pidid ise välja mõtlema, milliseid ehteid nad teha tahavad.

Et tegu oli päris algajatele mõeldud õpitoaga, alustasime pooletunnise loenguga, mille käigus Siret tutvustas kõiki tööriistu, töövahendeid, töövõtteid ja nippe, mis me kahe aasta jooksul iseendale tuttavaks oleme teinud. Kõik said samal ajal uudistada raamatuid, tööriistu, ehtejubinaid ja ehtenäidiseid.

Ja siis hakkaski nokitsemine.Väänati traati, põimiti mustreid, katsetati paeltega ja kettidega, aeti pärleid traadi ja tamiili otsa. Kõik tegid täiesti erinevaid ehteid ja valmis terve posu imeilusaid ja värvilisi käevõrusid, kõrvarõngaid ja kaelakeesid. Püüdsin kõik pildile jäädvustada, aga juba tean, et siginas-saginas jäi mitu ilusat asjakest kahjuks pildistamata. Allpool mõned valminud tööd. Kõiki pilte saab näha fotoalbumist.

       

 

Suur aitähh kõigile osalistele ja suur aitähh raamatukogu inimestele, et nad meile oma hubast ruumi kasutada lubasid. Meil Siretiga oli väga tore teiega ja tõesti on rõõm näha ka rõõmu teiste silmis, kui midagi ilusat valmis saab. Loodetavasti nakatasime teid pärlipisikuga ja kohtume varsti jälle!

Korvitäis metsamarju

Ei tea kas see on see polaarsügis-talv, mis meid järjekordselt tabanud on, aga see pross paneb mind unistama metsas jalutamisest ja marjade korjamisest. Metsmaasika lõhnagi tunnen peaaegu.

 

Siin saavad kokku kaks prossiideed ehk organzalille ja vildile tikitud pärlipusade idee, sest just õrn kiht organzat kaunistab seda vildist prossi. Servades on kõikvõimalikke helmeid, nagu ikka. Ja prossi südamikus on ühest vanast katkisest käevõrust saadud ilus vasekarva filigranne asjake. Ta nii ilus ise, et patt oleks olnud tema ilu varjutada helmeste kuhjamisega ta külje alla. Nii saigi ta õrnale organzapadjale asetatud.

Siiilikeee

Sinine siilikese pross. Seekord ei ole prossis pitse ja nööpe, on vaid helmekesed, mis turritavad prossis nagu nagu oleks ta pisike siilipoiss. Teine kord peaks silmad talle ka pähe tegema :) Tööd oli prossi tegemisega palju, neid pisikes seemnehelmekesi ühekaupa nõela otsa ajamine ja tikkimine võtab päris kaua aega, aga tulemus on seda väärt, leian ma.

 

 

 

Üldiselt käib jõululaadaks valmistumine. Prossikollektsioon aina kasvab ja kasvab. Nii et kõik porossihuvilised, tulge uudistama. Muidugi tulevad kõik kõrvarõngad ja kaelakeed ka kaasa. Ehitasin eile neile ilusa musta sametiga kaetud stendigi. Kiire ja huvitav aeg see jõulueelne aeg :)

Tulge ehteid meisterdama!

 

 

 

Mul on hea meel teatada, et helmestest ehete õpituba toimub Tartus Karlova-Ropka raamatukogus, 12. detsembril, algusega kell 11.00. Õpitoa tasu on 75 krooni. Juhendajateks Siret ja Marre.

Tutvustame tööriistu ja erinevaid materjale-komponente, mida ehete tegemisel vaja, õpetame kõige lihtsamaid, aga kõige olulisemaid töövõtteid. Töötoa lõpuks oskate teha lihtsaid kõrvarõngaid, kaelakeesid ja käevõrusid. Arvestame õpitoa kestuseks paar-kolm tundi, aga välja visatakse meid alles kell 4, kui raamatukogu kinni pannakse.

Tööriistad ja vajaminevad vahendid võtame Siretiga ise kaasa, aga muidugi võib ise ka pärleid kaasa võtta, kui väga kindlad värvisoovid on. võite meile ka vihjeid oma lemmikvärvide kohta anda :)

Ette registreeruma ei pea, aga oleks hea, kui teada annaksite, kui tulekuplaan või –soov on. Siis teame, palju pärleid-traate kaasa võtta.

blog under construction

muudan natuke blogikujundust. ajutiselt on kõik kiires muutumises, blogipostid näevad veidrad välja ja paljud asjad kadunud. vabandused.

mummud

Nende kõrvarõngaste idee pärineb nendest prossidest ja ei ole üldse minu idee. Nii et tänud Evele mõtte ja tellimuse eest – välja kukkusid väga toredad ja efektsed. Suurust on neil u 2.5 cm ja asetsevad enam-vähem kõrvalesta peal. Klaashelmeste vahele on pugenud jälle mõned mageveepärlid, mis lisavad glamuursust. Teha on selliseid pusasid-kobaraid väga mõnus, just sellise väsinud peaga, sest siin ei ole vaja plaanida ja ei ole vaja, et kõrvarõngad täpselt ühesugused välja kukuksid. Lihtsalt pärl pärli kõrvale, et tunduks ilus.

punased õied

Kaks punast lilleprossi, üks erksam, teine tumedam-sügavam. Erksa südamik on suur ja lopsakas ja koosneb erineva suurusega klaashelmestest nagu neil varasematel prossidelgi. Tumedama südamikku kaunistab aga elegantne suur nööp.

Punaseid asju on nii hirmus raske pildistada, eriti kui nad veel õhulised, läbipaistvad, läikivad ja mitmekihilised on – aga mingi kujutluse ikka saab.

     

ammu tehtud kaunikene

Avastasin kaks ammu tehtud kaelakeed, mis vist seni blogimata jäänud. Lihtne pruun ripats kahekordsel ketil…




… ja asümmeetriline traadist ja pärlitest ripats kolmekordsel organzapaelal. Paela kaunistavad pisikesed helmekesed. Ilus ja õrn.


(see kee on leidnud omaniku)

Meretäis hirmu ja päike soojem

Kui prossitegu eriti edukalt kulgeb, siis teatriskäigud on küll parajad ämbrid olnud - Draamateatri Sinul on meretäis hirmu ja Linnateatri Päike soojem, taevas sinisem. Mõlemal puhul hakkas mul täiesti igav ja selles mõttes on päris hea, et linnateater erakordselt lühikese etendusega üllatas.

Lehes kirjutas Eva Kübar meretäie hirmu kohta: „Kuigi tempo-rütmi vaheldumist on üritatud saavutada, jääb domineerima ikka lõhkumine, lärmamine, nelja erineva tegevuse korraga lavale toomine, eklektika, vilkuvad tuled ja müra. Puhtaid, vaikseid ja minimalistlikke hetki esineb harva.“

Jah, ja just see kõik mind häiriski. Eks see ole maitse küsimus, minu viimase aja lemmiketendus on täielik vaikelu. Selles etenduses oli enamasti lihtsalt liiga palju toimumas – viis üheaegset tegevust on liiast, eriti kui kolm neist tegevustest mingit heli tekitavad. Ühel hetkel näiteks parandati haamriga taburetti, mängiti puhkpilli ja kolmas seltskond rääkis juttu. Õnneks jäi selline mitmekesisus etenduse algusesse ja hiljem oli ikka võimalik jälgida.

Minimalismiarmastajatele on etenduses üks maiuspala, kriipivalt häirivalt hea stseen, kus perekond istub pingutatult söögilaua taga, vaikust lõhuvad vaid isa ahistavalt karmid korralekutsuvad märkused. Mõned nimetavad seda ilmselt kasvatuseks, teised aga vaimseks vägivallaks. Eks isa sai hiljem tunda ka, mida pojad ta kasvatusviisidest arvasid.

Meretäis hirmu oli justkui sketšikogumik, kus kohati oli head huumorit ja kohati oli helikujundus lausa geniaalne. Lavakujundus oli ka väga lahe ja dünaamiline. Tore kuidas tegelaste kodudesse läbi seinte sai piiluda. Bändil oli ka üks hea lugu.

Päike soojem, taevas sinisem algas nii võimsalt, muusika ja taevast langevad linad lõid jube hea meeleolu, aga see kadus kohe kui näitlejad lasteks kehastusid. Asemele tulid laste jutud, rahmeldamine ja mängud. sellised tavalised ja lihtsad, ei üllatavad, ei naljakad. et näitlejad tõetruult lapsi mängisid, oli muidugi huvitav, kuid see põnevus kadus üsna kiirelt ning siis oleks natuke sügavust oodanud neile laste mängudele lisaks. Margus Tabor ja Aleksander Eelmaa mängisid väga hästi, aga üldiselt oli see minu jaoks tõesti üks nõrgemaid etendusi, mis ma näinud olen.

Prossid! Prossid! Prossid!

Olen totaalselt prossilainel. Organzalillede rikkalikke südamikke oli nii mõnus teha, et ma nüüd neid südamikke vaid teengi, ainult et mitu korda suuremaid ja oioi kui rikkalike. Siin on tõesti peaaegu kõike. Pitsi, kaks nööpi, üks neist selline vana ja metallist, mitut tooni magveepärleid, eri värvi ja suurusega lihvitud klaashelmeid, üks edev roosa mõradega pärl. Ja see kõik on mõnusal paksul vildil, nagu siingi.

    

Teine on suurem ja värvilisem, aga väiksema nööbiga. Siia on lisaks mageveepärlitele sattunud ka erinevaid huvitavate kujudega värvilisi klaasist chipse (eesti keeli klaasikillud või klaasilaastukesed:), aga ka mõned poolvääriskivid – paar oranzi agaati, üks punane sarvemummu ja üks helmes, mille materjaliks öeldakse olevat korall.

 

Mõlema prossi metallnööbid ja veel palju ilusaid uhkeid vanu nööpe sain Verpinilt. Aitähh. Ootan juba, kuna sa uue nööbilaadungiga Tartusse satud :)

Selline näeb pross välja tagantpoolt.