Ükskord rohelisi saviasjakesi voolides tuli ülejääkidest välja pisike lootsik. Siis teinekord tuli lootsiku külge pärlikee. Kogu see kooslus tundus kuidagi veider, nii et ma ei näidanud seda kellelegi. Kuni tänaseni. Kursaõde vaatas, naeris, itsitas, proovis kaela, naeris veel, mõtles, kuidas seda normaalsemaks teha, ja lõpuks ostis lihtsalt ära. Pildil ei olegi ehk veider, aga ta ta on kuidagi liialt tilluke ja ripub kaelas veidralt. Aga sobis kursaõele hästi. Nii et ka see kee leidis kodu.
2 kommentaari:
Aga täitsa kihvt ju!
minuarust ka...
Postita kommentaar