Kõige huvitavamaks ja ühtlasi ka kõige keerulisemaks ja kõige närvesöövamaks meie ehtekursuse töödest oli filigraantehnika õppimine. Jube kui pisikesed need asjad kõik on! Need kõrvarõngad on umbes 23x13mm suurused.
Oi nende tegemisel võis kuulda vandesõnu! Need väikesed kuulid ei tahtnud jääda sinna kuhu vaja vaid lendasid eiteakuhu, paarist kohast sulatasin hõbeda täiesti üles ja känkraks, sümmeetriataotluse heitsin üsna kiirelt kõrvale. Äge oli aga vaadata kuidas pisike hõbetraadijupp tuleleegis üles sulab ja kerra tõmbub – no nii lihtne nende kuulikeste tegemine ongi. Aga see oli ainus lihtne asi selle asja juures :)
Loodan, et mu esimene katsetus ei heiduta kedagi proovimast, isegi ma ise ilmselt proovin kunagi veel. Kogun enne suuremas hulgas kannatlikkust. Vähemalt kartulikotitäie kannatlikkust! Ja Kilplaste käest tellin kotitäie päikesevalgust .
4 kommentaari:
Oo, filigraantehnikat oled ka õppinud! Nii lahe! Kindlasti väga vaevarikas, aga tulemus on väga ilus. Väga tubli! :) Ja päikest oleks rohkem vaja tõesti.
Heheee.... väga lahe!
Ma olen tabanud end mõttelt, miks ma ikka ja jälle tahan kõrvarõngaid teha, ripatsit või sõrmust tuleb 1 teha, kõrvakaid 2...ja kena oleks, kui ühesugused :P
Aga filigraantehnika on väga kena ja õhuline, minu jaoks siiski natuke igav ja pisike...
Sina aga astud oma edusamme küll pikalt edasi :)
Väga tore on siin kolamas käia.
Head jätku!
aitähh, aitähh! :)
ma ei usu ka, et ma klassikalist filigraani teha viitsin. Pigem mõtlen, kuidas filigraanist saadud teadmisi-oskusi kasutada millegi muu tegemisel ja ausaltöeldes tulevad silme ette just sinu asjad, Tsirkusemoor. loodan, et ma üks hetk ei leia end sind plagieerimas :P
ja nõus, kõrvarõngad on saadanast, tehkem prosse ja kaelakeesid :)
Oi, mulle väga meeldib :)
Postita kommentaar