pruudkee II

Olen Prahast ja pulmast tagasi ja rõõmus, et mu senine suurim ja olulisim tellimustöö kiideti heaks nii pruudi kui peigmehe poolt. Ma küll kahtlen, kas peigmees väga hoolis sellest, mis tema imeilusa pruudi kaelas ja kõrvas rippus, kuid siiski sain ma kiidusõnade osaliseks. Ja Eva nägi tõesti imekaunis välja! näete ise, et ta mulle meeldib - nii palju pilte. aga tõesti, olen teda meie kursuse kõige ilusamaks tüdrukuks alati pidanud.

Tore on veel see, et kõik ehted pidasid vastu pika pika päeva, mis tipnes mitmete tundide pikkkuse pöörase tantsu ja hüplemise ja karglemisega. ja midagi ei lagunenud ära :) nägin enne pulma ikka hirmõudusunenägusid sellest, kuidas otsustaval hetkel (nt enne "jah"-sõna) kõlab kõrrrrrr ja pruudil ripub kaelas nukralt niit, mille otsast tasakesi helmeid põrandala siriseb.



Aga õnneks valis ta kee, mis sellist võimalust ei pakkunudki. ennustasingi, et ta just selle südamega kee valib. ka teine on ilus, kuid ehk pisut liiga rikkalik ja täidlane. teine on õrn. kuigi üks meesisik leidis, et kogu asi on liialt lääge. et punane ja südamekujuline ja lisaks veel pakendatud punasesse karpi. aga noh. ma pole nõus.




karp, muideks, on Tallinna Juveeli kauplusest. soovitan kõigile, kel vaja kinkekarpe sinna vaadata. hea valik ja hinnad ka väga mõistlikud.


Ehted andsin Evale juba pulmaeelsel päeval, kui hommikusöögiks kokku terve rea sõprade-sõbrannadega, kes nüüd mööda euroopat laiali ja kellega saame kord või paar aasta jooksul kokku. Eva oli ilusast pakendamisest nii üllatunud, et tahtis esimese hooga karbid tagasi anda :) ta ennustas, et teise kee rabab ta ema omale, aga ma keelasin ära.

nagu näha, on ehteid karpides kohe hulgim. tegin südamekujulised kõrvakad, aga kartsin, et äkki on nad liiga hullud ja äkki koos selle keega liig ülepakutud. nii et tegin maailma lihtsaimad kõrvakad ka lisaks, aga kasutusele läksid südamed ja nägid väga sümpaatsed välja. pealekauba valmis ka õrn käekee. igaks juhuks. eei olnud tellitud, aga läks kaubaks ja oli mu hinnangul väga elegantne.

fotograafitööga sain ka enam-vähem hakkama. õnneks oli registreerimisel kohal ka tore ja hästivarustatud professionaalne onu. onu käitus nagu oleks pulm tehtud selleks, et tema saaks filmida ja pilti teha :)