Ei tea kas see on see polaarsügis-talv, mis meid järjekordselt tabanud on, aga see pross paneb mind unistama metsas jalutamisest ja marjade korjamisest. Metsmaasika lõhnagi tunnen peaaegu.
Siin saavad kokku kaks prossiideed ehk organzalille ja vildile tikitud pärlipusade idee, sest just õrn kiht organzat kaunistab seda vildist prossi. Servades on kõikvõimalikke helmeid, nagu ikka. Ja prossi südamikus on ühest vanast katkisest käevõrust saadud ilus vasekarva filigranne asjake. Ta nii ilus ise, et patt oleks olnud tema ilu varjutada helmeste kuhjamisega ta külje alla. Nii saigi ta õrnale organzapadjale asetatud.
7 kommentaari:
Kui romantiline ja veel minu lemmikvärv. Võrratu!
See serv on väga armas!
Minuarust on üleni nii armas :D. Üks minu lemmikuid!
Mulle meenutab ka marjakorvi või kalliskive ühest vanast vene multikast (mille pealkirja ei mäleta), kus kalliskivid muutusid maasikateks (või oli see vastupidi) ning olid eriti ahvatlevalt hiilgavad ja mida ma lapsepõlves nii-nii-väga endale ihkasin...
Väga hõrk :=)
Leidsin Sind kommenteerimast oma toidublogist ning sirvisin nüüd Sinu blogi - ma olen lummuses - milline käsitöö! Need prossid on sõnulkirjeldamatult ilusad, nii isikupärased. Ja keegi oskab neid oma kätega teha, uskumatu... Kas sa müüd ka neid?
Oi Aet, suur aitähh Sulle nii soojade ja ilusate sõnade eest! Ma olen täiesti kõrvusttõstetud. Jah, müün neid asju ja võtan tellimusi ka. Saatsin Sulle meili.
Imeilusad prossid!!!!
Postita kommentaar