hallituse saaga jätku!

Teatan pidulikult, et maasikas hallitab! Ja et ma tegin rohkem või vähem hallitanud maasikastest 219 pilti, mis näitab, et ma olen püüdlik, kuid suhteliselt saamatu fotoõpilane. Sõrmed liiguvad kiiremini kui mõte. Katse-eksi meetodil lahmimine tundub andvat rohkem tulemusi kui oma nigela teadmistepagasi põhjal kalkuleerimine, et mis juhtub kui ma panen x ja y parameetrid ja mõõdan valgust siit ja pildistan kontravalguses ja liigun ise 2 mm vasakule ja mis kõik veel.

Ühe valekalkulatsiooni juba tegin päris selle enne-pärast foto seeria planeerimisel. Nimelt, kui te hoolega tähele panete, siis sellel "enne" pildil on taust kergelt nagu valgevõitu. Ära põlenud, nagu öeldakse (kuigi ära põlenud asjad on reeglina siiski söestunud mustad). Aga see on taotuslik, mulle lihtsalt meeldivad ära põlenud pinnad ja ülesäris fotod. On see nüüd võhiklikkus või halb maitse, ma ei tea. Igatahes nägi minu plaan ette, et teen hallitanud maasikast enam vähem samasuguse kompa ja taustaga pildi. Nagu muutumismängule kohane. AGA... hallitus, selline suur ja lopsakas mis rõõmsalt kõiki teisi maasikaid katab, on valge. Ja valge on oluliselt heledam kui kasepuu karva laud. Kui põleb laud, põleb maasikahallitus veelgi rohkem ja pildil pole üldse midagi näha. Vot tutkit sulle planeerimine-kalkuleerimine ja kontseptsioon!

Õnneks minu muutumismängu maasikas veel sellesse valget hallitusekuube ei ole maskeerunud, on teine sellise aeglase arenemisega ja alles tõmbub tumedaks. Endise pringi sileda pinna sisse on tekkinud mõned pehmed mädaplekid, kus sõrmega sonkida saab. Loodan, et ta siiski korralikult hallitama läheb, mitte niisama ära ei mädane. Kuigi mädanemine oleks lahendus mu heleda laua probleemile. Loodame siis, et ta kõigepealt mädaneb ja siis hallitama läheb.