PUHKUS!!!

Kuidas küll väljendada seda rõõmu ja kergendust, mis saabub puhkusepäeva esimesel hommikul? Tegelikult tehniliselt on alles nädalavahetus, mis nagunii oleks tulnud, aga kusagil kukla taga on juba teadmine, et esmaspäeva hommikul, kui kõik teised tööle sibavad ja vuravad, võin mina teha eimidagit või kõiki neid mõõõnusaid asju, milleks muidu aega pole olnud. Üldse, kui nüüd märtsi Türgiskäik välja arvata, siis on mul esimene päris puhkus. Esimene päris puhkus sellepärast, et ma pole kusagil piisavalt kaua töötanud. Samas on mul tulemas kahekümnes kooli suvevaheaeg, kui nüüd kuu lõpus atesteerimine läbi saab.

Puhkuseks on ettevalmistused tehtud. Ostsin Kroonika, panin aja kinni maniküüri ja pediküüri juurde ja ostsin lennupiletid Bremenisse. Ma ei tea, mida veel inimesed puhkuse ajal teevad? Peab ju ikka korralikult puhkama, nii nagu peab. Eksjuonju. Mul nagunii läks natuke valesti, Bremenis ei ole palme ja helesinist vett.

Ma tahaks lõpuks algust teha oma mööblimeisterdamisega, ausalt öeldes. Ja korter vajab muidu ka sisustamist - naabritelt laenatud diivan läks värskeltremonditud koju tagasi ja mul haigutab toanurgas tühjus, seltsiks tolmuahvid. Ahvidega me ka veel räägime sellest, kuidas on üüri maksmata siin minu kodus elamisega lood. Püüan nad asumisele saata, et ikka kõik puhas oleks kui kauged külalised saabuvad järgmisel nädalal :) Ei tea mis värk selle Põhja-Saksamaaga muidu on, et mu sõbrantsid kõik seal on?!

Ja ehtekunsti ande tahaks lõpuks proovile panna ja rattaga ringi vurada ja raamatuid lugeda ja muusikat kuulata ja sõpradega ringi kolada ja matkata ja ... ah, ma parem ei loetle rohkem midagi. Puhkus on siiski vaid 3 nädalat, mitte kolm aastat. Kuigi nagu kiuste hakkas mulle just ükspäev silma artikkel sellest, kuidas tegelikult on pärs lihtne võtta aastaks ajaks end töölt lahti ja mööda maailma ringi rännata... Läheks? Kes ühineb minuga?

Või siis vähemalt piknikule. Haljale aasale, rohu sisse viskaks pikali päikese kätte ja kuulaks kuidas ritsikad siristavad ja tuul rohukõrtes mängleb. Ja ei teeks kohe mitte midagi. Kuni kõht tühjaks läheb, muidugi. Mittemillegitegemine ei ole mu vajaduste hierarhias päris esimesel kohal, vaid umbes kolmandal või neljandal, ma arvan.

Kokkuvõtvalt võib öelda: JEEEEEEEEEEEEEEEEEEE!
Hea on olla. Õnnelik lausa.

Pai kõigile kallitele sõpradele!