Prossid

Prosside punumine on nii mõnus – nii protsess kui tulemused teevad mulle rõõmu. kõik saab alguse pärlitest ja värvidest, mis üksteise kõrvale paigutuvad. ja kunagi ei tea, mis lõpuks välja tuleb.

arvan, et kõik peaksid prosse oma kampsikutele ja jakikestele lisama. plaanin teha ka igapäevasemaid ja vähem helkivaid-säravaid-sillerdavaid. kuigi miks ei võiks ka igal päeval särada.

esimene pross on erinevatest klaashelmestest ja natuke valget ja lillakat teokarpi. need valged lehed pärit keest, mis oli mul kaelas ülikooli lõpetamisel. siis kui esimest korda lõpetasin ja siis kui ma veel ehteid ei teinud. küll aga lõhkusin. Loodan, et ükskord tuleb võimalus ka enda tehtud ehetega ülikooli lõpetada.

Kollane pross on tõenäoliselt kõige korrapärasem asi, mis ma üldse oma nikerdamise ajaloos teinud olen. suveigatsusest kantud (või)lilleline ja rõõmus pross.

köitev köitmine

Viki oli nii armas ja tegi Roosi äris märkmike-albumite köitmise töötoa. Ja väga hästi tegi! Tõesti hea ja tähelepanelik õpetaja – saime teadmisi ja kavalaid nippe. Aitähh!

Õppisime Jaapani köitmist, mis on selline lihtsam koduste vahenditega tehtav köitmisviis, auguraua, liimi ja heegelnõelaga. Aga ikka võttis pea 3.5 tundi aega. 

Meenusid aga kooliaegsed joonistustunnid. Mõõda mis sa mõõdad, joonlaua, malli või silmamõõduga, aga lõpptulemus on ikka kõver. Nii juhtus mu raamatu kaanepapiga, õnneks kanga alt väga näha ei ole. Ja liimiga suutsin ma ka end ülepeakaela kokku mäkerdada. No ei ole minust täppistöö ja puhta töö tegijat. Aga lõppkokkuvõttes tuli täitsa märkmiku moodi, ma ei kurda.

Minu esimeses märkmikus leidis oma elu eesmärgi minu esimene monotüüpia tehnikas disainitud kangatükike. No see varbseintega. Naljakas oli see, et Viki tundis mu selle kanga järgi ära :) Oli teine sellest nii vaimustuses, et pistis ülejäägiriba omale tasku.

Et huvitavam oleks, sai märkmiku peale ka väike puupärlitega makramee-pusa ja järjehoidjaks mummudega paelake.

  

korrektsete nurkade tegemist tuleb veel õppida.

Ehtenäitus geoloogia muuseumis

Põnev on elu, kui mõelda kui palju igasugu sündmusi ja sündmusekesi tegelikult linnas toimub, aga millest midagi ei tea ja mis enamasti tibatillukese rühma inimeste jaoks põnev tundub. Üleeile näiteks avati Tartu Geoloogia muuseumis Kunstiakadeemia ehtekunsti osakonna näitus “Loodus on ehe, ehe on ehe”.

Ühel pool koridori seinas vitriinid mineraalidega, mis muuseumis püsieksponaatideks, teisel pool vitriinides looduslikest materjalidest tehtud ehted. ehetes oli kasutatud muidugi kaduvväikest osa neist kivikestest, mis muuseumi kogudes on. Näiteks elavhõbedat polnud küll keegi ehtesse pannud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mineraale oli põnev uurida, sest seal nägi täitsa naturaalsel kujul neidsamu, mida ma just FMGst tellisin ja mida ootan, hing ootustärevust täis. Ahhaati, jadeiiti ja karneooli näiteks. Pole ju poolvääriskivideks nimatatavaid kivikesi eriti näinud, katsunud ega kasutanud. Ja paljud ehtetegijad on neis vaimustuses. Ja vaadake, mis tumedad käkid siltide kuld ja hõbe all näidati. kõike muud kui glamuursed ja kaunid. ribikardinad jäid ka ilusasti pildile.

Ehtenäitust täiendas Tanel Veenre loeng kaasaegsest eesti ehtekunstist ehk siis tegelikult küll Kunstiakadeemia ehte- ka sepakunsti osakonna tegemistest-töödest-inimestest. Huvitav oli. Huvitav on, kuidas Eesti ehtekunsti iseloomustab süngus, värvide puudumine, raskemeelsus. Sisekaemuslik. Ehtekunst pidadagi olema eneseväljendusviis ja selle levinuimaks vormiks on miniskulptuur, kuhu pannakse taha nõel ning nimetatakse seda prossiks. Ehk siis kantavus ja kaunidus ei ole märksõnad vaid eneseväljendus ja sõnum. Need kantavad ja ehte moodi asjad, mida mina oma vaiksel ja amatöörlikul moel näiteks teen, ei ole kindlasti ehtekunst vaid hoopis –disain.

mõned näited näituselt ka. minu maitse järgi ja üsna kantavad asjad. Keskmine on Kertu Tubergi toredast prossiseeriast. teiste autorid suutsin ma ära unustada. andke teada keegi, kui teate.

(edit:viimasel pildil on Andrus Rummi ehted)

Hop Galerii Tallinnas korraldab pidevalt ehtenäituseid. Novembris näiteks on Kristiina Lauritsa oma. Seda vaataks meeleldi – tema oli üks ebatavaliselt rõõmsa-ja kergemeelne ja ilutsev oma ehetes. Ilmselt hispaanias õppimise mõju, arvas Veenre. Mulle meeldib.

jälle vanemuine

Ajaloolise tõe huvides panen siia kroonikasse kirja juba ajaloo hõlma vajunud teatriskäigu. seda selleks, et püsiks meeles, et käisin vaatamas Vanemuises Kafka Lossi, ja et ei unuks, et endale antud lubadust “enam Vanemuisesse ei lähe” tasub tõsiselt võtta. Ja muidugi, et ma saaks oma kriitikuandel särada lasta.

Optimistlikult lähenedes - sel korral oli vähemalt aru saada, mis laval toimus (erinevalt nt etendusest Sada aastat). Ja võibolla tükk ise ei olnudki halb, aga arusaam sellest, et pinget luuakse ja emotsioone väljendatakse ainult kätega vehkides ja tatti pritsides kisendades, tundub ikka üsna küündimatu. Kujutlesin vahel kuidas asi näeks välja kui Kaljujärv vihastades hoopis vait jääks, paigale tarduks ja siis vaikselt läbi hammaste sisistaks. Polnud paha.

Positiivne oli veel see, et sita ja seksi nalju oli pikitud vaid ühte etenduse osasse, mis tegelikult tundus hoopis teise etendusena, mis keset Lossi järsku algas ja sama järsku lõppes. Sellel ajal oli rõdult huvitav vaadata, kuidas inimesed nende naljade peale naersid. Lavale toodi ka surnud kass. Ka see oli naljakas.

Ühesõnaga, Vanemuisesse ma enam ei lähe. Vähemalt mitte enne järgmist korda.

veel ilu kõrva riputamiseks

laadaeelse hoogtöö korras rõngastatud savijubinad, sellised ammu ammu voolitud.

kõrvarõngaid

pisikesi lihtsakesi mitmeid paarikesi. ikka polümersavist. modelliks koorekann.

 

Merevaigukarvaline

Jõulu aal kui mul paluti teha oranz ehtekomplekt, sai savijubinaid muidugi rohkem kui ühe komplekti jagu. selles kees on suured erinevakujulised klaashelmed ja sünteetilised kassisilmad. ise olen selle kaootlise kee idee üle täitsa õnnelik, sest ma sellist päris teinud enne polegi ja tulemus sai kena. selline mesine.

hidden hidden magic

topelt hidden jah, sest et see hidden magic on olnud kaua aega hidden. varjatud. peidus. karbis. valmis sai ta juba novembris koos selle ja selle ripatsiga. olen teda käes veeretanud ja vaadanud palju, aga nüüd lõpuks otsustasin, et pusane organzapaelakee sobib ka talle. ripats ise on konarlik ja lihvimata ja aukudega, aga mulle nii meeldibki. sellepärast on ka pael pusane, sõlmed kaootilised, otsad peitmata ja helmed asümeetrilised ja suisa erisugused.

nämm! karamell!

ammuaegse kullakarvalise savi vaimustuse lainel valminud ripats sai mõnusa neljarealise kergelt pusase tiigrisilmamummudega organzakee endale külge. isuäratav, kas pole?

väänlevad väädid

Mul on nii hea meel, et homme laat on. Et mul selleks valmistumiseks on aega vähe, olen sunnitud olnud lõpetama ammualustatud projekte, et selle vähese ajaga midagi uut laadale kaasa teha. Üheks selliseks on see hõbetraadist väänatud ja haamerdatud ripats, mille pooleliolevate asjade kastist leidsin. Riputasin ta eelpainutatud traadile lükitud pärlikee otsa ja keerutasin-haamerdasin lihtsad kuid kõrvas väga efektsed kõrvarõngad ka juurde.  nagu mul viimasel ajal kombeks – ise olen igatahes rahul :)

 

tulge siis kõik homme noorte moeloojate laadale uudistama! olen kohal ja mängin ka moeloojat.

kett kõrva!

Lisaks sellele, et mul on uued ilusad vasksetest kettidest ja punastest seemnehelmestest kõrvarõngad, on nüüd ka uus fotokas! käitub teine hoopis teisiti kui vana, mistõttu minu hommikune plaan – teen enne tööd kähku paar pilti ja  blogin ruttu – ei toiminud. kippusid sellised toredad kunstpildid tulema :) nii et olen lootusetult tööle hiljaks jäänud ja piltid on ikka nagu nad on.

Kõrvakad on mõnusalt pikad ja liikuvad. ja idee ajada seemnehelmed ühendusrõnga otsa, meeldib mulle ka.

Noorte disainerite laat Taskus

Mul on hea meel teid kutsuda naistepäeval Tartusse noorte disainerite laadale Taskus. Osalejate nimekiri on muljetavaldavalt pikk ja sisaldab ka minu ja Sireti tagasihoidlikke nimesid :) Lisaks ehetele pakutakse ka muid akssessuaare, riideid, vilditud tooteid ja kindlasti muudki põnevat

ürituse kava:

kell 11.00 algab noorte disainerite laat

kell 11.00 - 15.00 tutvustavad Dorpat Spa juuksur ja kosmeetikud kevadisi hooldusi, mida saab ka ise proovida kohapeal

kell 13.00 esineb unplugged kontserdiga ansambel Traffic

rohkem infot siin.

Tulge vaatama ja tere ütlema, eks! :)