Õmblemine ei ole lihtne töö. Samuti ei paista see alluvat loogikale ja füüsikaseadustele. Mõõtsin ära oma strateegilised ümbermõõdud (sain shoki), valisin tabeli järgi sobiliku suuruse, ühe koha pealt oli nii jeeli-jeeli, et kartsin et jääb kitsaks. Aga kui lõpuks kokkutraageldatud ja hoolega lõike järgi tehtud asja selga ajasin oli tunne nagu oleks kleidi disainimisel malli võetud kartulikotist. Ehk seakski sammud aiapoodi, saaks lihtsama vaevaga ürbi üll?
Meenub mu kunagine võitlus joonestusega. Mõõdan KÕIK nurgad ja jooned üle - kõik tundub vinks-vonks ja õige. Aga peale vaadates on KÕIK ilmselgelt kreenis (see sõna peab küll oma populariseerijat härra Rüütlit tänama). müstika!?
Novot. Nüüd siis tegeleme õgevendamisega.
Kangas on meil selline (ma tõesti ei tea, milleks on tarvis end mitmusena käsitleda)
Fotopood mu kangast heaks ei kiida. Ta leidis, et kanga levelid, kontrast ja värvid on puhta paigast ära. Neid Photoshopi parema äranägemise järgi kohandades (auto levels, auto contrast ja auto colours ehk algaja fotopoe kasutaja põhifunktsioonid) sai kangast hoopis midagi muud kui ta tegelikult on. Järelikult on mu kangas fotograafilises mõttes täiesti metsas. Algaja fotograafi kleit :) Kui arenen, saan õigemates värvides kleidi :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar