jõulupiduline

jõulud murravad sisse. aknast ja uksest mitte, sest need on kinni, aga igalt poolt mujalt küll. ja ega ma väga ei pahanda. eriti kole osta-osta-kõike-jõul voolab mul mööda külge maha ja muu on päris armas. jagatakse ju kommi ja lauldakse ja üldse ollakse kuidagi sõbralik. ma kohe heldin sellise asja peale.

ja muidugi käib jõuluga kaasas pidu pidu pidu! töökaaslastega oli tore pidu. sai salsatantsu õpitud, sai sunnikorras baaris leti ees jõululaulu lauldud, sai süüa-juua-jututada, sai laulu, ja teatrit ja nalja. Teatri raames sai kehastusin tummaks haikalaks, kes hõljus etenduse jooksul kaks korda 7. korruse akna taga, ja jõuluvana põdraks, kes kingipakke kohale vedas. kusjuures ma ei tööta teatris ega tsirkuses, ausalt. me oleme täitsa tõsine asutus.

muidugi käis jõulupeo piduliku kostüüme juurde pidulik kee, mis mõlemad olid täiesti ootamatus musta-kuldses värvigammas. nii ootamatu, et mu pärlikollektsioonis polnud ei rohkem ega vähem kui justtäpselt kolm suurt musta ja neli väiksemat "kuldset" pärlit. hea et mul jämedam kael ei ole. traat on mingi põnev traat. ma ei mäleta, mis materjal.

ja muidugi käib jõulukuu juurde õdus küünlavalgus, mõnus seltskond, muusika ja tee.