mulle tehti eile märkus, et mu blogi räägib ainult ehetest ja üldse teada ei saa, mis elu ma elan. aga kulla sõbrakesed, kui ka teil hakkavad mu näojooned meelest ära minema ja te üldse ei tea, mis elu ma elan, nagu sel märkuse tegijal mureks, siis tulge külla... ja ma näitan lisaks ehetele ennast ka :)
sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing,
mu kõrvad ning mu silmad ja mu perekonnaring!
mis ma sellest tavalisest argielust ikka üles kirjutan. muidu hakkan veel halama, kui halbu etendusi ma Vanemuise teatrist näinud olen viimasel ajal või et aknad on nii jubemustad, et päikesepaiste ei mahu tuppa. või et raamaturiiul kukkus keset ööd ilge litakaga ümber ja lõi teleka ka uppi. ja siis saaksite te veel kõik teada, et ma tegin lõunaks munanuudleid aedviljaga, aga tolmu ei ole viitsinud veel imeda ja artikli kirjutamise olen ka edasi lükanud. kui midagi olulist juhtub, siis ma luban, et sellest annan teada. teeme nii, eks?
3 kommentaari:
ärme teeme! mind nt väga huvitab, kui halbu etendusi sa vaatad. no ma saan aru, et mul on lootust see info sult nüüd isiklikult lähiajal välja pressida, aga mõelgem ikka ka ülejäänud inimkonnale, eks.
aga kui ma ütlen, et etenduses olid liibuvates kostüümides karglevad ja lärmavad kollased mehikesed, palju suitsu ja vilkuvaid tulesid ja purjus kabareelauljatar ja kõrvulukustav kisa ja aplodeerimine ja filosoofilist teksti ettevuristav näitleja ja poolalasti voodis aelev näitlejanna ja mõttetu mõrv ja armukesed, kas sellest piisab, et sa usuksid, et oli halb?
aga inimkond paistab vanemuise etendusi armastavat.
(su vastuväidet ma ignoreerisin, nagu sa märkasid. vaatame seda asja veel :)
Postita kommentaar