suverõõm

küll suvi on tore, nii palju toredaid asju saab teha, et ei oska kohe validagi, et mis järjekorras ja mida teha. rattaga sõidan iga päev ringi. see annab nii mõnusa liikumisvabaduse, mis jalamehel muidu piiratud on. mmm, teate kui hästi lõhnab ja kui ilusasti õitseb ristikhein ja kui õrnad ja roosad on päikeseloojangud ja kui mõnus on suveõhtu õhk, kui rattaga tühjaks jäänud tänavatel vuhiseda.

olen võtnud ette ka mitme uue asja õppimise. ükspäev käisime heleniga rulluisutamas. väga mõnus, kuigi päris algajatele on laululava taga olev rada natuke liiga künklik. "mäest" alla oli päris hirmus sõita, jalad tudisesid all ja liigutada ei julgenud. te naeraks, kui näeksite seda "mäge".

täna aga oli märdiga tennisetrenn. saime nii toreda ja hea treeneri omale! nii hästi seletas ja rääkis. tõeliselt mõnus on reketiga vehkida, kuigi ei ole veel pallitunnetust ja endatunnetus on veel hullem. kui pööran tähelepanu sellele, kuidas ma löön, siis ei saa pallile pihta. kui püüan pallile pihta saada, ununeb jälgida, kuhu ja kuidas liigub käsi. aga eks see tuleb. elan igatahes järgmise trenni ootuses. nii rulluisu kui tennise.

ainus jama on see, et homme tuleb jälle tööle minna.