Vormsile!

uskumatult ilusaid kohti on mul Eestis läbi käimata ja avastamata. Vormsi oli veel eelmisel nädalal üks neist, aga see viga sai koos Kristjani, Astridi ja Märdiga parandatud. tõeliselt hea koht puhkamiseks – ilus kadakane saareloodus, linnulaulu ja lehma-ammumisega rikastatud vaikus, privaatsus, superilus ja küpsetav päikesepaiste ja muidugimõista silmailu ja ihujahutust pakkuv meri. isegi teisi turiste oli saarel nii hõredalt, et nad ei seganud. see pool tundi külasimmanilaadset heli, mis ühel õhtul kellegi automakist enne uinumist mu kõrvu kostis, ei lähe arvesse. tümpsulembeseid põmmpeasid ei kohanud pea üldse.

Tartust on sõit Haapsallu ja Rohuküla sadamasse küll päris pikk, kuid üleelatav. edasi tundus mõistlik auto sadamasse parkida, pakid rattale siduda ning parvlaevale vurada. 45 minutit ootusärevat mereteed ja saabki jala ja kummi vormsi pinnale toetada. kohe Sviby sadama juures on putka sõbraliku mehega, kelle käest joogipoolist ja vajadusel ka jalgrattaid lunastada saab. esimest osta, teist laenata. kaardi ja pissipeatust saab ka.

see, kust joogipoolist ja söögipoolist saab, on info, mis enne saarele minekut tasub kõrva taha kirjutada, sest lisaks sellele putkale on saarel veel täpselt üks pood ja uhiuus kõrts Hullo külas ja kusagil veel üks söögikoht, mis asus selle teejupi ääres, mis meil sõitmata jäi. hommikusööki saab ka näiteks Rumpo küla külalistemajast, aga ainult kui eelmisel õhtul tellida. meile pakuti selle imeilusa vaate kõrvale näiteks kohvi ja pannkooke.

esimesel õhtul sõitsimegi lühikese sõidu Svibist Rumposse telkima mööda kitsast ja kõverat mustikametsateed. telkisime Rumpo küla telkimisplatsil, vaatega merele, kadakatele, grill-lihale ja õllele, mida lahke külalistemaja-Koit meile müüs. nii et Koit on kasulik mees, tasub üles otsida. tema oli ka telkimisplatsi peremees. plats oli varustatud kaevu, lõkkepuude ja prügikastidega (no et te teaksite ja seda kõike kaasa ei veaks).

teisel päeval, pärast ärkamist, ujumist ja pannkooke uudistasime saare minu arvates ühte ilusamat kohta, Rumpo säärt. oh, loodus, loodus, loodus! linnukesed ja kadakakesed ja lillekesed! rannaribal teostasid korrashoiutöid karvased ja vähem karvased lehmad. sellel otstarbel neid seal peetaksegi, sest et neid lehmi üldse ei lüpstagi ja piima neilt ei saa. üldse osutusid osad lehmadest lähemal vaatlusel hoopis pullideks. päris pull lugu, ma ütleks. seal Rumpo säärel sai Jeesusena mööda vett mere keskele kõndida. nii madal oli.

saarel saab sõita kaheksat. elu sõlmpunktis Hullos ristub neli teed, mis omavahel 8- kujulise kujundi moodustavad. lisaks on veel mõned väikesemad ja põnevamad teed, mis on kaardil rattateedena märgistatud. neid pidi me sõitsimegi enamasti, sest need tundusid huvitavamad, kuigi osa neist kulges mööda kitsaid metsarajakesi, mudamülkaid (kusjuures siin kaardil nimetatakse suurt osa neist teedest "puhastamist ja kohatist uuestirajamist vajavad teed"). ilmselgelt ületasime tuhandeid putukate kiirteid. bzzzznn! lendasid turboputukad vastu vahtimist ja köitsid mu tähelepanu kui samal ajal järasid teised mu pahkluid ja haukasid suutäisi seljalt. mingid putukloomad on seal suured nagu... nagu... nagu väga suured putukad! üks neist suvatses ka pool Kristjani õlleklaasi tühjaks juua ja seejärel purjus peaga Astridit rünnata. teogu on ilmselt uurte parmudega.

pilvitus taevas lõõskavas päikeses ja mõnusas meretuules sõitsime sel päeval läbi läänepoolse ringi, kokku 36km ja maandusime õhtul väsinud kuid õnnelikena Borrbyholmi telkimisplatsile.

hommik algas mõnusa suplusega. ujumine nõudis seal tugevat tallanahka ja palju kannatust, sest põhi on kivine ja meri läheb sügavaks aegamööda. päris kaval mõte on plätud (juuksekummidega) jala külge siduda ja koos nendega vette paterdada.

kolmanda hommiku esimest tagumendi sadulale toetamist saatis nii mõnegi matkalise valuline oie ja palve sõita siledaid ja mitteraputavaid teid. ja nii oligi. ring, mis meid kõigi heameeleks esmalt Hullo kauplusesse ning sealt edasi Rälby, Diby, Norrby küladesse ja lõpuks tagasi Sviby sadamasse viis, oli sile ja asfaldine. kokku sõitsime 25 kilomeetrit, mis koos päikeses peesitamiste ja mõne kõrvalise koha uudistamisega päeva peale laiali jagunes.

eriti armas üllatus ootas meid Rälbys veski ees. sealse 9-klassilise ja 14 õpilasega kooli emakeele õpetaja küpsetas seal viikingi pannil pannkooke, mida me suurima hea meelega murul peesitades ja kohaliku elu kohta uurides sõime. viikingi pann on selline pika sabaga raudpann, mida lõkke peal saab kasutada. jaaa, hommikud Vormsil ei möödunud pannkookideta!

äärmiselt tore matk ja ääretult kaunis saar! soovitan soojalt külastada. muide, Vormsi Põhikool ootab õpilasi ka väljastpoolt Vormsit. külalisõpilased majutatakse peredesse, keda praegu just otsitakse. ma Rumpo küla teadetetahvlilt lugesin.