Flickris või muudel foto veebilehtedel ringi surfamine seda arusaamist kohe kindlasti ei paranda. Nagu ma juba varem olen öelnud - igaüks peab ju vajalikuks fotograaf olemist ja oma klõpsude eksponeerimist. Siis seesama seltskond samasuguseid, kes iga klõpsu all ahhetab ja ohhetab, et küll on excellent ja küll on great!
Mul küll pole teadmisi fotograafiast, aga selle eest on mul piisavalt arrogantsust, et oma hästi arenenud kriitikameelel lasta anda neile piltidele suht hävitav hinnang. Puhtalt tunde järgi. Tundub, et on üks paras kräpp.
Samas ei oska seesama kriitikameel mu enda piltidele adekvaatset hinnangut anda. Selle pildi kohta näiteks ütlevad minust palju targemad inimesed, et siin on näha tehnilist lohakust. Head fotod, nagu ma aru saan, et tohi olla liialt valgeks põlenud pindadega.
Ma ei tea ikka halligi. Mul on tegelikult vähem põlenud pilt ka sellest kohast, aga see tundus nagu sümpaatsem. Kuigi jah, ma olen tegelikult nõus küll, kui ma nüüd uuesti seda pilti vaatan. Aga jah, siin enam seesama subjektiivne sisetunne, millega teiste töid materdan, enam ei aita. Sest iseenda sünnitatud lapsed on ikka kõige armsamad isegi kui tegu on monstrumiga.
Ja see ei ole nüüd kriitika teile ega te lastele, mu kallid lapsevanematest sõbrad. Ma pole veel kellelgi teist ühtegi monstrumit näinud ja minu silmad on ju ometi objektiivsemad kui teie armastavad emasilmad. Noh, umbes sama objektiivsed vähemalt nagu fotode puhul ehk lastest ei tea ma halligi, aga arvama olen kõva mees! Jajah, just mees. Naised ei ole ju kõvad. Naised on õrnad ja haprakesed. Kuigi see emotsionaalsus, millega ma lähenen asjale, on kindlasti naiselik. Vähemalt nii arvas üks emotsionaalne mees enda kohta paar päeva tagasi, et ta on naiselik.
Aga nüüd jõuan ma jälle mingi imeliku küsimuse ja mõtteni. Et mis on siis foto (või maali või lapse või raamatu või ükskõik mille muu) puhul oluline. Kas see, et ta vastaks tehnilistele nõuetele, et ta oleks professionaalide arvates õigesti tehtud? Või see, et ta tekitaks emotsiooni, kannaks sõnumit? See viimane on muidugi diskussioon, millesse ma siinkohal ei laskuks.
Ise küsin, ise vastan, rubriiki aga laskudes - ma kipun arvama, et see, et publikum on ignorantne ja rumal ei õigusta vist küll kehva tööd. Ja küllap nad ikka saaks aru, kui kõrvuti panna põhimõtteliselt üks ja seesama pilt - üks tehniliselt täiuslik, teine lohakas - et kumb on parem. Ja noh, eks siis kui reeglid-tehnikad on selged, siis saab neid hakata rikkuma. Teadlikult. Selline loogika on mu kahe kõrva vahele miskipärast sattunud, et ilma reegleid teadmata neid rikkuda ei saa.
Aga aitab küll. Helen ootab, et saaks juba mu blogi lugeda. Ma ei saa kauem mõelda :)
8 kommentaari:
hee, lahe arutlus. mõnda asja kiidaks takka, mõnega vaidleks, aga ei hakka, olen nii kõrvaline tüüp :)
flickrist tahtsin küll rääkida - ronisin hiljuti sinna, et saada oma diletandipiltidele mingeid hinnanguid ja arvustusi. no et saan järsku targemaks. ja panin alguses ka ausaid arvamusi, kuidas oskasin. no kelle horisont räigelt viltu jne :)) aga seal ei ole vist kombeks sedasi, irw. aga igatahes leian sealt tihti selliseid ausaid pilte vähemasti. tundega, südamega tehtud, mis sest, et veidi konarlikud. need meeldivad. mitte ülipuhtaks nokitud klantsikad. u no , eks..
aga Sulle palju edu, Sinu piltides on kõik vajalik sees, olgu pealgi vahel helendike või tumendikega ;)
Tänan, r. :) Ma vast ikka lähen ja õpin, kuidas pildid ära klantsida :)
Flickrist on tagasisidet saada raske jah, kommenteeritakse enamasti vaid siis, kui meeldib. Aga seda enam hindan vigade väljatoomist. Ma kunagi proovisin foto.kala.ee saidil saada targemaks, aga sinna mu tase ei küündinud ja inimesed olid vastupidi hoopis väga kriitilised. Liigagi ehk :)
Aga kiida ikka takka ja vaidle, kui vähegi leiad midagi, millega vaielda või mida takka kiita. Ehk on abiks ka mulle mu mõtete sasipuntrast lahti harutamisel :)
ähhh, muidugi õpi! ma's seda ei öelnud, et õppida ei tasu :)
mulle nii meeldis see Su mõte, et
"kui reeglid-tehnikad on selged, siis saab neid hakata rikkuma".
kala vaatan ka kogu aeg, aga oma algajanina ei julge sinna vette pistagi, irw.
jään jälgima Su profistumist ;) ja see ei ole norimine. jõudu!
eks ise klõpsin ka vahel, ullhuvitav ju :). photoshoppi põle, eks tuleb kuidas tuleb ja on kuidas on.
no eks näe, kas mul profistumiseks järjepidevust jagub. See on see häda, et kui rahulolu oma klõpsukestega liialt lihtne on tulema, siis ei ole motivatsiooni edasi areneda. Aga ma loodan, et ehk see kursus, kuhu lähen, avab mu silmad ja ma näen oma pilte ausalt, kogu nende konarlikuses-algajalikkuses :)
Aga fotoreeglite rikkumsiest ... http://www.in-public.com/TrentParke/gallery/66
Ma kahtlen, kas kõik need pildid väga reegleid järgivad (eriti rääkides helendikest ja tumendikest, aga ometi on nad minu hinnangul suurepärased!
vaatasin. on.
stiilsed, käekirjaga. eriti mv, aga värvilised ka
natuke kiiksuga ;)
lihtsad situatsioonid, ei mingit lavastust, aga põnev.
aga kui juba lavastada, siis täiega, nagu näiteks ödman :)
http://www.fredrikodman.com/
mitte kiiks väid lausa kääks :)
heh, nende piltide peal on tõesti nii kiiks, kääks, lavastus kui töötlus suurepärases koosluses. hull värk :)
Aga sellel in-public lehel on veel häid street photography näiteid. ja nagu sa ütlesidki on idee pildistada mitte-lavastatud kiikse. üks mu lemmikuid: www.mattstuart.com
Mina algaja lapsevanemana omalt poolt muidugi väga loodan, et minu poeg vastab tehnilistele nõuetele ja on ka professionaalide arvates õigesti tehtud :P
No Vaike, mis arstitädi ütles? Kiitis heaks? Minu observatsiooni põhjal vastab Ploom küll tehnilistele nõuetele igati (Euronõuete osas ei tea). Aga noh, lapsevanem ja laste spetsialist olen ma veel vähem kui fotograaf ja foto spetsialis :P
Postita kommentaar