Puhkusearuanne*

Täditütremehe juubel. Panime koos 11-aastase tüdrukutirtsuga Aliase mängus ta vanematele pika puuga ära. Taktika lihtne - lugesime üksteise mõtteid. Näiteks piisas tal vaid rusikas käsi suu ette tõsta ja korra hammustamist imiteerida, kui oli selge, et tegu on porgandiga.



Maal vanaemal külas ja surnuaial rehitsemas. Käitusin nagu turist ja tegin kõigest pilti. Maal on ikka nii ilus. Aga nukker, kuidas kõik, mis ükskord oli nii uhke ja suurejooneline, kokku kuivab. Alates hoonetest, lilleaiast, aedviljakasvatusest ja lõpetades vanaema endaga.

Suurpuhastus. Vanemad lõhuvad remondi käigus vana riidekapi seinast välja, mistõttu ma olin sunnitud lõpuks oma vana kola ära sorteerima. Suure prügikoti täie riideid viskasin ära, üks hunnik jäi ootama uusi (minust väiksemaid) omanikke ja teine lihtsalt paremaid aegu ootama. Meenutasin heldimusega osavate käte ringi, mida me Heleniga ikka korraldasime mu suure toa põrandal. Lugesin kokku 27 iseõmmeldud asja, sh. 10 kleiti, 1 teksatagi, hunnik pükse, seelikuid ja särke. Selle koha peal läks loendamine sassi. Kindel on aga, et ma olin ikka nii tubli ja osav ja et ise tehtud asju on jube raske ära visata.

Jaanipäev. Möödus teise vanaema juures ja, oh üllatust, söömise tähe all. Teiseks meelelahutuslikuks aspektiks oli piltide tegemine. Oh üllatust.

Lisaks järgisin üsna täpselt Haerjapoelwlase õpetussõnu (vt eelmise posti kommentaare). Aitähh, Haerjapoelwlane, inspektor Kukeke ja Egle. Oli tore. Kuulutan ürituse(d) kordamist väärivateks. Ja Egle, tule tagasi! Kellega ma nüüd söömismaratone pean?

Meelis Vindi kvinteti kontsert, mis kannab sama nime kui nende vastvalminud plaat Twilight Patterns. Väga huvitav oli, kuigi ma olen harjunud märksa lihtsamakoelisema muusikaga. Noh, et on lihtne ja meeldejääv juhtmeloodia ja refrään ja .. see muusika töötas mingil teisel moel. Jaani kirik oli ka huvitav, väga ebakirikulik, mis mulle sobibki. Soovitan soojalt. Täna peaks sama kontsert jälle olema.

Eile käisime Taevaskojas. Rongiga Kiidjärvele, sealt rattaga läbi metsade ekseldes Taevaskotta ja tagasi rongi peale. Kahju, et spidomeetrit polnud rattal küljes, nüüd ei teagi, kui pikk maa maha sai sõidetud. Arvan, et oleksin numbri üle päris uhke :) Ja võiksin ametlikult kuulutada, et mina ja ratas oleme sõbraks saanud.

Juuni kuu jooksul plõksisin kokku 1088 pilti. Õpetaja õpetus meile oli kõigepealt vaadata mõelda, mida ma pildi peale tahan, mida öelda tahan, mõõta, pilt silme ette manada, kaamera tõsta ja vajutada. Valmis. Minu strateegia on vaadata, tõsta kaamera, vajutada ja uuesti vaadata ja vajutada ja zoomida ja vajutada ja liigutada kaamerat ja vajutada koos kaameraga ringi joostes ja läbi selle augu vaadates kõik võimalikud erinevad kadreeringud pildiks teha. Siis kodus ahastades igast pildi 25 erinevast kaadrist püüda mõistatada, milline see kõikse toredam võiks olla. Nagu näete, on mul, tõelisel kunstnikuhingel, on kindel kontseptsioon ja sõnum, eksole :)

Viimaste päevade firmaroog on kodu juustu, konservskumbria, sibula, kurgi ja jääkapsa salat (kõike juhuslikus koguses).

Viimati vaadatud filmid: Hot Fuzz ja Mirrormask. See teine oli mõnus.

Pooleli olevad raamatud. Pedro Almodovar Patty Diphusa ja teisi tekste; Dostojevski Kuritöö ja Karistus endiselt; Istanbuli lennujaamast pärit O.Z. Livaneli Bliss; Murakami Lõuna pool piiri, Lääne pool päikest ja Urmas Karu luulekogu Lehekuutuul ja ritsikasirin. Viimane on eriti uhke värk, see pole veel raamatupoodidessegi jõudnud. Aga küll varsti jõuab!

Päeva lugu on Vanessa Carlton Twilight

* Aruanne kannab eelkõige eesmärki mind ennast veenda selles, et ma pole puhkust niisama maha maganud ning väärin teine kordki puhkusele saatmist :)

P.S. Pildid on selles postis täpselt selliselt nagu ise heaks arvavad, minu kujundajakätt nad enda külge ei lasknud.