freeform pross

eilne töötuba õpetas mulle uusi töövõtteid ja pani mõtted uusi radu pidi jooksma. näpud ka. palun, siin on uus tehnika minu ampluaas: freeform traadipunumine :) ilmselt seda nii tegelikult ei nimetata. võibolla pole see mingi tehnikagi.

igatahes on see inspireeritud ühelt poolt eilsetest lumehelvestest teiselt poolt aga free form heegeldamisest. see on selline ilma mustrita heegeldamine, mis mind on juba mõnda aega võlunud. igasugu ilusaid asju tehakse. ja katsetanud olen ka pisut, aga mu heegeldustehnikad ja -vilumus on niruvõitu, nii et sinnapaika ta jäi.

selline väike pross, pikim külg on umbes 3.5 cm. ja helmekübaralilled viksisin maha Sirje käest.




korralikku viimistlust pean veel harjutama.


rohkem ei jutusta, laulusaate finaali reklaamipaus sai läbi

pärlitest jõuluehted

Esimest korda üle väga pika aja ei tekita minus liialt varajane ehk siis novembrikuine jõulutemaatika tülgastust. Küsimus on lihtsalt selles, mis võtmes asi toimub. Poodidesse ma sisse ei lähe ja kui lähen, kannan silmaklappe (kujuteldavad sõbrad mul sellised), nii et see mind ei puuduta. immuunsus on tekkinud. Eilne Isetegijate pärlitest jõuluehete meisterdamise töötuba, mille pärast üldse see jõuluteema praegu tõstatus, oli aga väga tore ja väga mittekommerts. ja nii mulle meeldib!

Saime kokku Roosi Käsitööäris, mis kõigi tartukate rõõmuks Valgast ka siia laienes. Seal, muideks, toimub pidevalt töötubasid. Sattusin Tintsiku juhendamisel inglikese, küünlaroseti ja lumehelbekese meisterdamisest nii hoogu, et tegin kodus veel terve inglipesakonna ning lumehelbeid ka. Kui mustri lugemine õnnestub, on tegu täitsa lihtsa tööga :)

Sellise punase kleidiga ingel kaunistab nüüd paljude tartu isetegijate kodusid. sinise ja vallatult sitsilise kleidiga on aga noor ingel - talle pole veel tiivad kasvanud. inglikutsikas.

Aga vaadake, mis toimub inglitega siis, kui keegi ei vaata...

art is everywhere

täna hommikul näiteks oli minu esituses võimalik näha tegevuskunsti klassikalist teost "LEHM LIBEDAL JÄÄL". väga kaunis

Ilusate asjade blogi

kutsun teid kõiki minu uut blogi uudistama. seal on näha ainult need ilusad asjad, mis pole veel uut omanikku leidnud. nii et kui on soovite ehteid, tasub seal ringi vaadata. selles blogis pole sõnagi üleliigset juttu - ainult pildid, ainult oluline info.

http://ilusadasjad.wordpress.com/



pssst! jõulud on tulekul. äkki soovite kedagi ehetega rõõmustada ;)

veel maagiat

veel maagiat samast seeriast. ja tulemas on veel :) ühest nurgast paistab natuke sätendavat musta effektsavi, millele maagiatükikesi peale panin. lisaks kolmesugused mustad klaashelmed ja kahesugused seemnehelmed hõbetatud traadil ja valmis.

see kee on tõesti maagia - silmaga vaadates on sellel õrn õrn sinkjas varjund mõnes kohas. läbi kaamerasilma muutub see aga potisiniseks. elagu Gimp, mis mul pilte natukenegi reaalsemale lähemale aitas kohandada.

väike varjatud määdzik

ühed pisikesed ja lihtsad kõrvarõngad. antiikvasksete konksudega. natuke selle kee sugulane. hidden määdžiku tehnika tatši on neis

aga üldiselt pole väga palju mahti ehetekunstiks olnud, igasugu tegemisi ja käimisi. oleks siis lumevangigi jäänud, aga ei. usinad kojamehed on maja ikka hangest välja kaevanud.

lumest, muidugi

jaa, lumi. lumi ja lumisus ja lumevangis olek on nende päevade põhiteemad telekas, raadios, telefonikõnedes ja muidu vestlustes. igasugu põnevaid asju näeb ja kuuleb - igasugu liiklusseiklusi ja töökohal ööbimisi ja mis kõik tuleb ette. muidugi tahan ka anda oma väikese panuse selle ilmaime dokumenteerimisse. aga ega mul polegi öelda rohkemat kui et mulle see lumi väga meeldib ja hirmus kahju on, et juba ülehomme tuleb kummikud ja kummipaadid välja otsida. juhtunud ei ole minuga midagi. kui välja arvata üks kuri tädi, keda linnas nägin. ta seisis tänavanurgal ja kurjustas kõigi mööduvate autodega: mis te ajate oma sitased autod siia jalakäijatele ette. kas te aru ei saa või? koristage oma autod siit eest ära!

mõnus on tunda, kuidas loodus on võimas. õhk, saate aru, tühipaljas õhk võib seista kui müür su ees ja no eks sa püüa kõndida. sülitab jäiselt näkku ka veel. tsiteerides härjapõlvlast: "Noh, Looduse Kroon, lähed homme autoga tööle? No mine-mine!" ütles lumi ja hakkas kurjakuulutavalt itsitades sadama."

las nüüd pildid ja jutustavad, neil on ka üht-teist öelda

aga see, KUI viletsa kvaliteediga pilte ma oma kaameraga suudan teinekordvälja võluda, on lausa imetlusväärne!

klaaskvarts ja antiikvask

hoiatus: ehtejutupõlgurid, kes te mingil salapärasel põhjusel siia olete sattunud - pange ruttu silmad kinni, sest järgnev jutt on süvaehtejutt! diip. väga diip.

antiikvasksed ehted meeldivad mulle väga, aga teinud ma neid seni pole. põhjus selles, et sellekarvalisi komponentide kokkusaamine, on üsna keeruline - ühes poes on ehk saadaval haagid ja konksud, teises ehk kett ja konksud, kolmandas ainult peenikest traati ja rõngad, jämedat ei ole üldse kusagil. otsi nagu rosinaid teate küll milles taga. noaotsaga või ilma, aga üsna keeruline kogumistöö.

aga siis juhtus nii, et näpuvea tõttu sain ma 300 hõbetatud kõrvarõngakonksu asemel 300 antiikvase karvalise konksu omanikuks (ja hõbetatute osas on jätkuv põud). tõeliselt võluvad konksud õnneks. nii et tuli ette võtta ülejäänud vidinate hankimise kadalipp. peaaegu saingi hakkama, ainult et nagu näha, on selles ripatsis kasutatud jämme traat puhta mitte-antiikne. läigib kuram. pikendusketiga on ka veel nadisti.

aga ehtest: ripatsi keskel ja kõrvarõngaste suuremad helmekesed on helmekese poest tahutud klaaskvarts nimega Granaat. väga ilus sügavpunane värv on. lisaks natuke pisikese klaashelmeid ja kõrvarõngastes ka lihvitud klaashelmed.

komplekt läheb kingituseks mu kallile emmele. loodan, et ta jääb rahule, muidu võtan omale, sest mulle küll väga meeldib :)

rohkelt rohelist

jess, on reede õhtu ja on aega klõpsida tootefotosid! tooteid tootnud olen tohutult. no olgu, tibake vähem kui tohutult, aga mööngem, nii kauni algriimi pärast tasub laskuda ka ilukirjanduslikesse liialdustesse.

kui ammu aega tagasi töökaaslastele pärlikuntsi tutvustasin, hakkasid ühele neist meeldima rohelised milleflori kuubikud, millest ta omale kõrvarõngad tegi. kee tegemine jäi pooleli ning minu õlule. paraku on neil kuubikutel kõik omadused, mis ühel helmel olla saab, et ma teda kasutada ei oskaks - kuubi kuju, lillemuster ja roheline värv. õnneks sain tartukate helmetäikalt ilusaid samas stiilis ümaraid ja lamedaid helmeid juurde ja nii lõpuks, ainult pool aastat hiljem saigi kee valmis.

täna on piltidel raamid ümber. ausalt, lootsin, et mu pildid muutuvad ka nii ilusaks kui ilukuduja omad, kui sarnase raami lisan :P

lumemarjad

ammu ammu tehtud keele, mida ma isekeskis olen lumemarjakeeks nimetanud, sündisid juurde kõrvarõngad. kuigi nad ei ole tänasest esimesest lumest inspireeritud - nad on juba koos minuga reisilgi käinud- sobib neid esimese lume puhul näidata ikka.

olen lõpuks avastanud, et komplekte on mõnus kanda, nii et püüan nüüd kaelakeesid komplektistada. pildil on ka minu ilus uhiuus laudlina lähivaates. linane. elagu abakhan!

dublin

Ilus ja kaunis Dublin laiub me hotellitoa akna all. ei, linn ei ole üleni jõulutuledes, need on tavapärased linnatuled, mis väriseva käe all nii kauniks sigrimigriks vormusid. see ei ole kõige selgem foto, mis sellest aknast välja klõpsitud sai, aga see sobib selle meeleoluga, mis meil siin on pärast 2 päeva jubeigavat iga-aastast koosolekut, vähemagatud ööd, kohvipausi ajal libistatud guinessi õlut ja lõunasöögi ajal libistatud veini ja pisukest raamatushoppamist. on kergelt fuzzy-blurry.

tekib küsimus, kas on ikka mõtet seda fotokat kaasas tassida, kui enamaks aega pole kui aknast välja piltideks. seekord küll vedas - need sambad sel udupildil kuuluvad City Hall'ile, mille kõrval ka kohe Dublin Castle on. seda näha pole, aga teadmiseks võib ju ikka võtta :)

P.S. Ma ostsin väga mõnusa savivoolimis raamatu! : ) põen juba koduigatsust, et saaks koju oma savi ja traadi ja tangide juurde ja savi voolima

avasilmi Vormsil

Dokumenteerimise ja natuke ikka edvistamise mõttes ka märgin ära, et sain ära märgitud Vormsiteemalisel fotokonkursil Avasilmi. kahju muidugi, et ei võitnud, oleks saanud palju pappi uue fotoka jaoks :) Esinesin seal selle pildiga:



võidutöid vaadake siit.

mustsõstrad

laulusaate ajal juhtus nii, et see kee sai komplekti kõrvarõngad. materjalideks must traat ja klaashelmeid erisuuruseid. mulle meenutavad nad nii mustsõstraid. homme riputan nad endale külge ja olen ilus. vot :)

piltide kvaliteedile vaatame jälle läbi lillede. noh, et lilled teevad ju ilusamaks. kusjuures esimene, suhteliselt varjuline pilt tundub kõige tõetruum, sest et kui nad kõrvas ripuvad siis ei lase ju keegi päevavalguslampi mulle selliselt näkku ega kõrva, et samamoodi läigiks ja kõik traadiväänu ringid üle lugeda saaks. päriselt peale vaadates on kõrvas lihtsalt üks mustsõstrakobarapusa.

Rambo

Jälle pean tänama Märti, kes ikka minu kultuursuse eest hoolitseb ja mind ikka teatrisse tarib. NO teatri rambot käisime vaatamas.

Mulle meeldis küll, sest mulle jätkuvalt meeldivad teistsugused lahendused kui klassikalises teatris. olen NO teatri etendusi nii piisavalt vähe näinud, et nad ikka üllatavad mingite (video)tehniliste lahendustega, aga ka oma füüsilisusega. selle teatri meespere on väga heas füüsilises vormis, ronivad, ripuvad ja hüppavad. naisperet seekord etenduses polnud, aga nende graatsiat ja liikumisoskust sai Perikleses näha. meeldib ka see, et nad ei püüa midagi liialt tõetruult lavastada, näiteks nende püssid on rõhutatult võltsid ja kolisevad mahavisates väga plastmassiselt. ja kaameramehed jalutavad täitsa kompleksivabalt ringi.

sisu poolest pettumust ei olnud, sest no mis sügavmõttelisust ikka oodata etendusest, mille nimi on RAMBO? igati ootuspärane aktsioonietendus, millesse sisse põimitud igast vimkasid, totakaid minu maitsele täitsa sobivaid nalju ja pisuke salapära. no teatri lehel ütlevad, et see lugu läheb kohati psühhedeelseks tripiks. võib nõus olla küll. päris tavaline ja lihtne aktion see ka polnud.

sellised juhuslikud uitmõtted teemal rambo. aruande ja kroonika mõttes või nii. mis meenutab, et käisime ka hingedepäeva kontsertil - Mozarti Reekviem. Riia poistekoor ja Pärnu linnaorkester. ega ma ikka päriselt oska sellist muusikat kuulata, aga ilus oli küll ja huvitav ka. vähemalt pool ajast :) siis kippus mõte omi radu mööda uitama.

hidden magic

selle ripatsi tegemisest ja hidden magicu katsetamisest kilkasin siin juba ükspäev, et nii äge. see on siis selline tehnika, kus kihiti pandud õhukeste savilehtede sisse tuleb muster pressida ja siis õhukesed kihid sealt maha lõigata. õpetusi leiab internetist, kel huvi.

tõesti saviripats ongi ilus ja huvitav mu arvates, aga see kee, need ripendised seal all ja eriti veel need fotod, tekitavad rahulolematust. pole nagu päris see. eks katsetan edasi. kui ma paberinoa üles leian, muidugi. ta on kusagile rändama läinud.

aga ma olen jälle fotodega hädas - tegelikkuses ei ole see sinine üldse nii sinine ja see kollakas-rohekas on peaaegu märkamatu. hästi lillakas-roosakas-punakas mulje jääb tegelikult. aga pole aega ega tahtmist uusi pilte teha praegu, päike ka juba ammu pilve taga. pealegi - neid lakitud läikivaid asju on nii raske pildistada nii, et poleks varjus ega peegelduks nii, et midagi näha pole. täna esitan varju-versioone, kus ka midagi näha pole :)


aga vähemalt on lilled ilusad :) ma oma esimese isetegija oksjonipakkumise eduka lõpetamise puhul ostsin kaupsiesiste tädide käest.

Terje õpitoa reklaam

Hei kõik Tallinlased - minge Terje FIMO õpituppa Mardilaadal! Homme veel saab õppida ilusaid polümersavi pärleid tegema. õpitoad on nii algajatele, kes pole enne polümersavi näinudki, aga ka edasijõudnutele. Läheks ise ka, aga Tallinn ju na kaugel ja tööd nii palju, et jagub pühapäevagi.

rohkem infi siin

ingrid rüütel

panin tükikese pitsi vedela polümersavi alla, lisasin mõned helmekesed ja valmis kee, millel on kerge rahvusromantiline hõng minu arvates. pärlikett sai mu meelest kena, sellise mõnusa rütmiga.

aga mis puutub siia Ingrid Rüütel, küsite? no üks inime hüüatas seda keed nähes täna "ingrid rüütel!". ma nimesid parem ei nimeta, et ei saaks kedagi mu ilusa kee alatu laimamise eest süüdistada. mitte et mul iseenesest midagi proua rüütli vastu oleks, aga... kas see just ühele ehtele kompliment on...

aga muidu läheb jubetöiselt. see seletab tänast pildisettingut ja üldist vaikust blogis. kuigi täna, kui pea mõtlemisest juba paks, oli töötegemises savimätsimispaus, mille käigus leidis Sireti juhendamisel aset minu esimene hidden magicu tehnika moodi tehnika katsetus. jubeäge! kui ükskord ripatsitele mingid riputused külge mõtlen, siis näitan teile ka.

ah, ja muideks. tellisime sellest poest ehtekraami - konkse, ketti, pärleid, traati. täitsa hea teenindus, ja pakk jõudis üsna kiirelt. saatekulu polnud ka liiga üüratu. julgen täitsa soovitada sealt tellimist.

sebra ja kaelkirjak. kuldsed.

kuldse savi saaga jätkub! kurb lugu on aga see, et kullakarvalise savi varud hakkavad otsa saama ja ma ei leia kohta, kus neid varusid täiendada. tegelikult oleks muidugi tarvis savivoolimisega hoogu pidada ja juba olemasolevad jubinad eheteks vormistada.

hommikul saidki kaks paari polümeersavist kõrvarõngaid konksud taha.

pildistamisel on pidevalt häda valguse ja varjudega, nagu ma korduvalt kurtnud olen. olen püüdnud peegliga valgust suunata, et ehteid paremini valgustada, aga see päikesejänku, mis peegli abil tuleb, on liiga erk ja liiga väike. üks tark inimene soovitas mul kasutada hõbepaberit. kinnitasingi hõbepaberi korktahvli külge knopkadega ja sain väga hea hajuti (või kuidas iganes seda nimetama peab). eks sellega opereerimist peab nüüd natuke õppima. ja muidugi paistavad igasugused voolimisvead ja näpujäljed hea valgusega paremini välja kui poolhämaras :)

ja kas ma juba ütlesin, et Gimp on hea vabavaraline fototöötlusprogramm? Leidsin täna talle hea manuaali ka.