lumest, muidugi

jaa, lumi. lumi ja lumisus ja lumevangis olek on nende päevade põhiteemad telekas, raadios, telefonikõnedes ja muidu vestlustes. igasugu põnevaid asju näeb ja kuuleb - igasugu liiklusseiklusi ja töökohal ööbimisi ja mis kõik tuleb ette. muidugi tahan ka anda oma väikese panuse selle ilmaime dokumenteerimisse. aga ega mul polegi öelda rohkemat kui et mulle see lumi väga meeldib ja hirmus kahju on, et juba ülehomme tuleb kummikud ja kummipaadid välja otsida. juhtunud ei ole minuga midagi. kui välja arvata üks kuri tädi, keda linnas nägin. ta seisis tänavanurgal ja kurjustas kõigi mööduvate autodega: mis te ajate oma sitased autod siia jalakäijatele ette. kas te aru ei saa või? koristage oma autod siit eest ära!

mõnus on tunda, kuidas loodus on võimas. õhk, saate aru, tühipaljas õhk võib seista kui müür su ees ja no eks sa püüa kõndida. sülitab jäiselt näkku ka veel. tsiteerides härjapõlvlast: "Noh, Looduse Kroon, lähed homme autoga tööle? No mine-mine!" ütles lumi ja hakkas kurjakuulutavalt itsitades sadama."

las nüüd pildid ja jutustavad, neil on ka üht-teist öelda

aga see, KUI viletsa kvaliteediga pilte ma oma kaameraga suudan teinekordvälja võluda, on lausa imetlusväärne!