Tavaliselt riputan valminud ehted knopkaga teadetetahvlile, kust uued omanikud nad üles leiavad ja ära viivad. Aga see komplekt võlus mind vaatamata oma roosasusele niivõrd, et riputasin kohe esimesel võimalusel endale külge. Kahjuks ei arvestanud ma sellega, et väljas on talv ja kaela tuleb panna sall, selga kampsid ja vammused ja et see vaene õrn kee nende kampside ja vammuste vahelt välja pugedes võib näpu taha kinni jääda. Nii et ka sellest keest on jäänud vaid helge mälestus. Ja hunnik helmed mu rahakoti münditaskus. Kõrvarõngad pidasid seevastu hästi vastu. Igal juhul pean ehete insener-tehnilised lahendused paremini läbi mõtlema. tõden ma taaskord.
pildid on sama sobused kui ilm akna taga. aga palju pehmemad ja mõnusamad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar