Taaskasutus ehk emme pärlid uues kuues

Avastasin, et nendes keedes, mida lapsena sai ema kapist hiilitud ja võibolla isegi koolidiskodel kantud (silmnägu endal ohtra võluva sini-roosa meigiga kaunistatud), on väga ilusaid helmeid peidus. Ajasin siis aga küüned-käärid taha ja lammutasin kõik, mis ma kodust ära hiivanud olin, tükkideks. Ärge nüüd kohkuge, neid keesid ei olnud tõesti keegi mu koolidiskodest saadik kandnud. Aga igaks juhuks ei olnud keegi neid ära ka visatud. Mine tea, millal vaja läheb või uuesti moodi tuleb. Ja näed, kuluski marjaks ära! Vaadake, kas pole kaunis! Need kõige suuremad helmed selles kees on siis need ajaloolised.


Ja ajalooline on ka see ülemine foto - mu esimene ehtefoto, millega ma rahul olen. Paraku ei ole tegu just eriliselt informatiivse fotoga, nii et panen koleda foto ka lisaks, et aru saaks, mille ma siis oma väikeste kätega kokku keeranud olen. Eks ma pean mõtlema, kuidas saaks ühe foto peal ühendada informatiivse ja dekoratiivse. Sest no kui näiteks mõelda oma äri peale (noh, ikka juhuks kui must sotsioloogina asja ei saa), siis selle alumise foto peale ei teki küll kellelgi vastupandamatut vajadust endale see kee soetada.